Tänases Vikerraadio uudistesaates võis kuulata pikka kiitvat sõnavõttu reformist Astokilt ja veel kenitlevamat lausungit isamaaliitlaselt Laarilt monopolide seaduse kohta. Nende lõikude lõpetuseks ütles diktoritekst, et Kadri Simson nimetas antud seaduse sihtrühmaks haugi mäluga inimesi.
Mulle lihtsa raadiokuulajana jäi mulje, et keskerakondlastel polnud mingeid argumente, lihtsalt solvavad inimesi, kelle elu üks seadus muutma hakkab.
Kuid tegelikult see muidugi nii ei olnud.
Pidasin täna kaks kõne neid saab lugeda siit ja siit.
Jutt, et monopolide seadus hakkab hindu alandama, on aga tõesti lollide püüdmiseks. Sest tallinlaste vee hind tuleneb 1999. aastal isamaaliitlase Jüri Mõisa poolt sõlmitud erastamislepingust, millega tagati AS-le Tallinna Vesi 15 aasta keskmiseks kasumimarginaaliks 49%. Tõsi, hilisemal linnavalitsusel on õnnestunud hinnatõusu osas hoogu maha võtta läbi tuliste kõnelusvoorude, kuid maha müümist tühistada ilma ränki kulusid kandmata ei saa nemadki. Täna üritavad noored isamaaliitlased Reinsalu-Vaher väita, et Tallinna linn ei suuda seda lepingut ümber rääkida. Aga kas nende poolt kõigi hinnatõusude lõpetajaks nimetatud konkurentsiamet suudab seda erastamislepingut ümber rääkida? Erastamise puhul tuleb lepinguid sõlmida vastutustundlikult, mida ei tehtud. See lepingupunkt ongi selleks konksuks, miks Tallinnas kasuliku erastamistehingu teinud ettevõte seaduslikult kasumit välja võtab.
Veel hullem lugu on toasoojaga. Napp aasta tagasi hääletasid isamaaliitlased ja reformistid teise negatiivse eelarve poolt, millega tõsteti käibemaksu ja aktsiise. Selles lisaeelarve seletuskirjas on must valgelt kirjas, et aktsiisimäärade tõstmisega kavandatakse 2009. aasta eelarvepositsiooni parendust 410 miljonit krooni.
Need aktsiisitõusud hakkasid kehtima 1. juulist, pool aastat – 410 miljonit krooni.
Korrutage see number kahega ja saate teada, palju meie toasooja arvetest on kasvanud selleks, et eelarveauku lappida.
Kui valitsusliitlased tegelikult valutaksid südant inimestele valusate küttearvete pärast, ei oleks nad olukorras, kus tööpuudus on suur ning palgad langemas, nii kergele eelarve täitmise viisile läinud. Kui eesmärgiks oleks tegelikult inimeste küttearvete vähendamine, toetaksid ka valitsusliitlased Keskerakonna ettepanekut taastada toasoojale madalam käibemaksumäär.
Kuid kuna eesmärgiks on lihtsalt vehelda, siis piirdutakse seaduseelnõuga, millel on kõlav pealkiri, aga olematu sisu. Ja ma ei saa jätta kinnitamata, et ma usun siiralt sellesse, et enamus Eesti inimesi omab iseseisvat mõtlemisvõimet ning haugi mälus süüdistavad neid vaid tänase populistliku eelnõu autorid.
Mulle lihtsa raadiokuulajana jäi mulje, et keskerakondlastel polnud mingeid argumente, lihtsalt solvavad inimesi, kelle elu üks seadus muutma hakkab.
Kuid tegelikult see muidugi nii ei olnud.
Pidasin täna kaks kõne neid saab lugeda siit ja siit.
Jutt, et monopolide seadus hakkab hindu alandama, on aga tõesti lollide püüdmiseks. Sest tallinlaste vee hind tuleneb 1999. aastal isamaaliitlase Jüri Mõisa poolt sõlmitud erastamislepingust, millega tagati AS-le Tallinna Vesi 15 aasta keskmiseks kasumimarginaaliks 49%. Tõsi, hilisemal linnavalitsusel on õnnestunud hinnatõusu osas hoogu maha võtta läbi tuliste kõnelusvoorude, kuid maha müümist tühistada ilma ränki kulusid kandmata ei saa nemadki. Täna üritavad noored isamaaliitlased Reinsalu-Vaher väita, et Tallinna linn ei suuda seda lepingut ümber rääkida. Aga kas nende poolt kõigi hinnatõusude lõpetajaks nimetatud konkurentsiamet suudab seda erastamislepingut ümber rääkida? Erastamise puhul tuleb lepinguid sõlmida vastutustundlikult, mida ei tehtud. See lepingupunkt ongi selleks konksuks, miks Tallinnas kasuliku erastamistehingu teinud ettevõte seaduslikult kasumit välja võtab.
Veel hullem lugu on toasoojaga. Napp aasta tagasi hääletasid isamaaliitlased ja reformistid teise negatiivse eelarve poolt, millega tõsteti käibemaksu ja aktsiise. Selles lisaeelarve seletuskirjas on must valgelt kirjas, et aktsiisimäärade tõstmisega kavandatakse 2009. aasta eelarvepositsiooni parendust 410 miljonit krooni.
Need aktsiisitõusud hakkasid kehtima 1. juulist, pool aastat – 410 miljonit krooni.
Korrutage see number kahega ja saate teada, palju meie toasooja arvetest on kasvanud selleks, et eelarveauku lappida.
Kui valitsusliitlased tegelikult valutaksid südant inimestele valusate küttearvete pärast, ei oleks nad olukorras, kus tööpuudus on suur ning palgad langemas, nii kergele eelarve täitmise viisile läinud. Kui eesmärgiks oleks tegelikult inimeste küttearvete vähendamine, toetaksid ka valitsusliitlased Keskerakonna ettepanekut taastada toasoojale madalam käibemaksumäär.
Kuid kuna eesmärgiks on lihtsalt vehelda, siis piirdutakse seaduseelnõuga, millel on kõlav pealkiri, aga olematu sisu. Ja ma ei saa jätta kinnitamata, et ma usun siiralt sellesse, et enamus Eesti inimesi omab iseseisvat mõtlemisvõimet ning haugi mälus süüdistavad neid vaid tänase populistliku eelnõu autorid.
