Kevadine suurvesi

iga vesi jõuab ükskord jõkke
ta selleks ületab kõik tõkked
kuid varsti ojja tahab tagasi
ta oma koju tahab tagasi


Tartus on Emajõgi triiki vett täis. Ilus ja samas natuke veel ning ilust saaks suur kahju. Paljud, kes Emajõe ääres jalutavad, ei tea vast seda, et kalda kindlustustööd olid üks osa 1930ndate suure majanduskriisi aegsest hädaabitööst. Toona aitas riik töö kaotanud inimesi, andes neile just kriisiajaks tööd.

Postimees kirjutas 20.augustil 1932, et Tartu valmistab talveks hädaabitöid. Selleks kulub 250.000 kr. Siis leiaks tööd 6 kuu kestel 600 meest ja 500 naist.

Ajaleht Postimees kirjutab 2. augustil 1933, et Vabadus- ja Kivisilla vahelise kalda kindlustustööd jätkuvad. Praegu käib töö kaldamüüri vundamendi ehitamiseks V.-Põik tänavast Vabadussilla poole. Tänavu kavatsetakse kaldamüüri vundamenti ehitada 100 jooksvat mtr. Vundamendi müür tehakse maakividest, kusjuures sidumismaterjalina tarvitatakse tsementi. Kive vundamendi jaoks saadakse Emajõest, osa tuleb aga juurde vedada. Vundamendi müüri tegemist hõlbustab tänavune madal veeseis.

Ajaleht Postimees kirjutas 26. märtsil 1935, et Emajõe kalda kindlustamistööd lõpetati. Linna hädaabitöid korraldava komisjoni otsuse kohaselt on linnavalitsus otsustanud hädaabitööde korras teostatavad Emajõe pahema kalda kindlustustööd ajutiselt lõpetada. Tööde katkestamise tingib krediidi vähesus, mis ei võimalda tööd enam endises suunas jätkata, sest praegune ilmastik ei ole soodne töödele vajaliku lõpukuju andmiseks.

Ansipi monoloogid

Ma mäletan vanast ajast, et meie peaminister pole võimeline dialoogiks, vaid ainult monoloogiks. Tegelikult ta isegi ei kuula vastaskõnelejat. Ilmselt seetõttu siis hindab ta ka kõiki sotsiaalteadlasi, kes talle sobivat juttu ei esita, valetajateks.

Minu tähelepanu pälvis Ansipi väide, et Eesti ei ole Euroopa Liidus üks kõige ebavõrdsema tulude jaotusega riik. Tema väidet toetab statistika ja Gini indeks.

Kuid Gini indeks ja Eurostati tulukvintiilid näitavad erinevate indiviidide tulurühmade sissetulekuid. Eestis on aga peale kasumimaksu kaotamist tulu nihkunud äriühingute tasandile, kus seda tulumaksuga ei maksustata. Ehk siis tulu teenitakse ettevõtjana, aga aktsiatuludest ja juriidiliste teenuste tuludest soetatud vara, näiteks autod ja majad, kasutatakse kui indiviidid. Seega on suuretululised ehk Gini indeksi mõttes olulised inimesed Eestis läinud üldse Gini indeksi analüüsist välja. Hea näide on perearstid, kelle keskmine palk olevat 6500 kui ettevõtjatena kasutavad nad kordades suuremaid vahendeid. See ongi statistikas omakorda toonud kaasa statistilise tulude võrdsustamise. See tulumaksuga manipuleerimise võimalus näitab, missugust negatiivset rolli ettevõtte kasumimaksu puudumine mängib.

Aga ma olin naiivne, kui arvasin, et Riigikogu infotunnis peaministrilt mingi sisulise vastuse saan. Ta on sisust ammu loobunud ja räägib loosungite keeles kus Eesti on ikka „Euroopa edurinnas kui mitte lausa parim“.

Lisan päev hiljem, 8.aprillil Riigikogu esinenud TÜ professor Dagmar Kutsari tsitaadi: Sellest ühiskonna muutumisest ebavõrdsuse mõttes on eraldi kirjutatud hiljaaegu esitletud raportis "Vaesus Eestis". See on koostatud Euroopa vaesusaasta raames (olgu öeldud, et 2010 on Euroopa vaesusaasta, nii et õigel ajal arutame asja). Sellest raportist tuli välja see, elu läks kõikidel täiesti olulisel määral paremaks, ainult et ebavõrdsus süvenes. Nii et erinevad tulugrupid võitsid sellest majanduskasvust erineval moel. Siin arvatavasti on ikkagi tõesti konks selles samas liberaalses majanduspoliitikas.

Rõõmus pühapäev

Kristlaste jaoks on ülestõusmispühad aasta suurim püha: ilma Kristuse surnust ülestõusmiseta poleks ju kõike muudki.

Kuid miks siis selline püha on rahva meeles ikka eelkõige seotud munade värvimise ja koksimisega? See pole muidugi mingi Eesti eripära, vanas Euroopas on mindud lihtsalt pika sammuga šokolaadimunade kinkimise teed.

Põhjus on aga väga lihtne. Koos rõõmsa pühapäevaga lõppeb ka vastlapäevast alguse saanud paast. Eriti range paastuaeg on suur nädal enne suurt reedet. Ajalooliselt kuulusid siis ka munad nende toitude hulka, mida ei söödud. Kanad aga munesid ikka ja kogunenud varudega tuli midagi ette võtta. Nii saidki need munad kirju-mirju kuue ja pühapäevasele pidulauale.

Keskerakonna ja Ühtse Eesti koostöölepe

Eile õhtul Tallinnas toimunud Eesti Keskerakonna juhatuse erakorralisel koosolekul võeti vastu otsus teha ametlik koostööettepanek loomisel olevale erakonnale Ühtne Eesti.

Keskerakonna ja Ühtse Eesti eestvedajate vahel on toimunud ka esialgsed konsultatsioonid, mille tulemusel Keskerakond usub, et erakondade ühisosa on piisavalt suur.Hetkel Hiinas viibiv Keskerakonna esimees Edgar Savisaar näeb, et mitmed Ühtse Eesti hoiakud on sarnased Keskerakonna seisukohtadele.

“Olgem ausad, tegelikult võitleme me mõlemad paremerakondade Reformierakonna ja IRL populismi vastu. Me tunneme tõsist muret Eesti juhtkonna stagneerumise pärast ning selle pärast valutab südant ka Ojasoo,” ütles Savisaar.

Ühtse Eesti eestvedaja Tiit Ojasoo sõnul on vale arvamus, et Ühtse Eesti eesmärgiks on vastanduda kõigele ja kõigile. “Me oleme valmis arutama koostööd kõigi Eesti erakondadega, kuid kindlasti asume me täna pigem opositsioonijõudude poolel. Kuidas läbi rääkida valitsuserakondade esindajatega, kes tulevad meie etendustele ja lärmavad saalist: “Mis teil öelda on?” Ma küsiks – mis neil öelda on?” ütles Ojasoo.

Ojasoo sõnul seisneb Reformierakonna ja IRLi nõrkus selles, et nad on liialt veendunud, et vaid neil on õigus ja kõik teised eksivad.

“Alati tuleb kasuks ka teise poole seisukohad ära kuulata. Valmidus arvestada teistega on osa euroopalikust poliitilisest kultuurist. Keskerakonnaga on lihtsam läbi rääkida, kui tänaste valitsuserakondadega. Valitsuserakondlased muretsevad pigem selle pärast, kuidas jääda peale valimisi võimule, kui sellepärast, mis oleks hea Eestile,” ütles Ojasoo.

Keskerakond ja Ühtne Eesti kavandavad konsultatsioonide jätkamist, kuid mitte enne Ühtse Eesti suurkogu. Pooled on seisukohal, et detailsemalt saab arutada võimaliku koostöölepingu sisu peale seda, kui erakond on ametlikult asutatud.

Keskerakonna pressiteade 1. aprill. 2010