Eesti ja USA on sama suured - kaotatud töökohtade poolest

Novembris kaotas USAs töö 11000 inimest ja Eestis 10663 inimest.

Kahe riigi rahvaarvu vahe on 220 kordne ja seega on sarnaste numbrite taga jahmatav tõsiasi – USAs tegeletakse valitsuse tasandil tööpuuduse vähendamise ning majanduse elavdamisega, Eestis aga mitte, sest peaministri sõnul tuleb oodata eurot, mis probleemid lahendab.

Ansip pidas nädalavahetusel Reformierakonna kongressil uhkustava kõne, kus jäi kõlama mulje, et Eesti käitub ainuõigelt ning teised riigid võiksid meid kadestada.

Minu meelest peaksid Eesti inimesed kadestama hoopis riike, kus valitsus ei tee inimkatseid, kus valitsus näeb töötuse statistika taga ka iga töö kaotanud inimese muret ning kus valitsus astub reaalseid samme töökohtade loomiseks.

USAs tegeletakse töökohtade loomisega valitsuse tasemel alates president Obama ametisse asumisest 20. veebruaril. Demokraadid on algatanud rea töökohti loovaid meetmeid, neist olulisemad investeerimine infrastruktuuri ja koolidesse, ettevõtete ja perede toetamine maksusoodustustega ning osariikide toetamine, et säiliksid õpetajate, päästjate ning teiste avalike teenistujate ametikohad.

Need meetmed on võimaldanud sel aastal luua 1.6 miljonit uut töökohta, mille täpsem jaotus on kõigile näha ka majanduse elavdamise leheküljelt detailides näha.

President Obama pidas möödunud nädalal kõne, milles kinnitas, et jätkatakse ettevõtete otsest maksusoodustustega toetamist uute töökohtade loomisel, garanteeritakse väikefirmade laenude saamist ning jätkatakse ka riiklike investeerimisprojekte.

Oma kõnes oli USA president päris tõre vabariiklaste suunal, kes on teinud takistusi majanduse elavdamise projekti elluviimiseks ning väitnud nagu meiegi peaminister, et riik ei peaks tegelema töökohtadega.

Obama kirjeldas rasket olukorda, kui ta ametisse asus – sel ajal detsembris 2008 ning jaanuaris, veebruaris ning märtsis 2009 kaotas iga kuu 700 000 ameeriklast töö ning ennustati sama rasket kriisi kui oli 30ndatel suur depressioon.

Eestis räägib aga peaminister Ansip, et kõik on korras. Pole vaja muretseda. Samas 220 korda suuremas USAs nähti sügavat kriisi olukorras, kus iga kuu kaotas töö 0,23 protsenti elanikkonnast. Eestis kaotas jaanuaris töö 11 054 inimest, veebruaris 10 378, märtsis 11898, aprillis 10179, mais 9181, juunis 8830, juulis 8815, augustis 8815, septembris 11370, oktoobris 10573 ning novembris 10663 inimest.

Seega Eestis oli raskeimal kuul suhe elanike arvu ligi neli korda raskem kui USA halvimal kuul ning ka juulis-augustis kui reformistide poolt kiideldi juba töölepingu seaduse hea mõjuga oli töökohtade kaotamise tempo kolm korda hullem kui Obama poolt drastilisena välja toodud USA numbrid.

Ma olen juba kuid imestanud, miks eesti inimesed ei pane kahtluse alla peaministri tegevusetust. Miks sellega lepitakse? Ometi on täna igal inimesel mõni lähedane inimene, sõber või endine töökaaslane, kes on viimase aasta jooksul kaotanud töö. Neile ei saa öelda 2010 aasta soovina, et ela aasta ilma tööta, küll 2011 tuleb euro. Hea soov on tegevus töökohtade loomise nimel ning Keskerakonna fraktsioon on esimese omapoolse algatuse selleks teinud, eesmärgiga anda uute töökohtade loojatele esimeseks aastaks sotsiaalmaksusoodustus.

Millalgi saab ka Eesti majanduskriisist välja, aga kui jätkata tänast hoolimatut poliitikat, siis võib selle kriisi hind olla meie riigile liiga ohvriterohke. Märksa suuremad riigid kui meie oskavad oma inimesi hoida, ka meie ei või inimestesse laristavalt suhtuda.

Töökohtade loomise plaan USAs

Paul Krugman, Nobeli majanduspreemia laureaat ja üks Obama Job Summiti esinejatest, avaldas NYTimesis oma nägemuse tööpuuduse leevendamisest.

Huvitaval kombel langeb tema nägemus USA suhtes suuresti kokku nende algatustega, mida mina olen seni Riigikogus püüdnud kaitsta. Seda kõike saaks ka Eestis teha, kui vaid valitsus vaevuks.

Krugman pakub välja kolm suhteliselt kiirelt teostatavat lahendust.

Esimese vahendina näeb Krugman uut vooru riigi abiraha näol kohalikele omavalitsustele, mis on sattunud maksulaekumiste osas tugevasse langusesse ning erinevalt keskvalitsusest ei saa ajutist eelarvelangust katta laenamisega.

Suurem abi aitaks ära hoida drastilist avaliku teenuse (eriti hariduses) taseme langust ning kokkuhoiuna näiteks tuhandete töökohtade kaotamist, leiab Krugman.

Teise lahendusena soovib Krugman näha uut programmi, millega saaks suhteliselt odavalt luua lühiajaliselt massiliselt töökohti. Selleks tuleb keskvalitsusel alustada New Deal stiilis Tööadministratsiooni, mis pakuks suhteliselt madalapalgalisi avalikke töid. Sellised töökohad on töötutele paremad kui mitte mingit sissetulekut pakkuv töötus.

Kolmanda meetmena soovitab Krugman pakkuda ettevõtetele ergutuspakette. Saksamaalt eeskuju võtmisega on juba USAs hiljaks jäädud, seega ei saa toetada ettevõtteid, et nad töökohti säilitaks, vaid pigem peab julgustama neid uusi töötajaid palkama.

The Economic Policy Institute, tuntud mõttekoda pakub lahendusteena välja maksusoodustused tööandjatele, kes töökohti loovad.

Kõik vajab raha, kuid ilma töökohtadeta on variandiks veel suurem kulu läbi sotsiaalse ja majandusliku frustratsiooni, võtab Krugman tegevusetuse riskid kokku.

Kuidas panna ettevõtteid taas palkama uusi töötajaid?

Eile toimus USAs Obama job summit. Presidendi eesmärgiks oli leida üheskoos akadeemiliste ringkondade, töötajate esindajatega kui ka suurtööandjatega lahendust tööpuudusele, mis tänaseks on saavutanud 10,2 protsendi taseme.

Tõenäoliselt kuuleb Obama tööprogrammi täpsemaid detaile teisipäeval, mil ta peab Washingtonis Brookings instituudis ettekande.

Eilses tööõhkkonnas on enam kajastust leidnud Obama tuline debatt John McCaini majandusnõunik Doug Holtz-Eakiniga, kes väitis, et aasta alguses infrastruktiiriprojektidesse süstitud miljardid on läinud tühja ja pole töökohtade loomisel abiks olnud.

Tegelikult ei ole Obama paketist Eestis eriti detailselt juttu olnud. Suvel kirjutasin ühe artikli Postimehes, aga kuna sealne arvamustoimetus nülgis ruumipuuduses poole tekstist maha, siis sellele ma viidet ei lisa. Panen hoopis huvilistele algteksti siia lugemiseks, et mida siis USAs seni tehtud on peale pankade päästmise, Afganistani sõjaplaani väljatöötamise ning tervishoiureformi.

Mis on USA perestroika?
Märgid USA majanduse paranemisest võivad olla liig varased, ent võrdluses Eestiga, kus praegusel hetkel keegi ei julge öelda, et kriis on ületatud ja läheb paremaks, on sealsed arengud eeskuju väärivad. Kui USAs olukorras, kus majandus enam ise hakkama ei saa, hüppab riik mängu, siis Eestis tõmbub välja.

Kui majanduskasv püsib mitu kvartalit nullis, nimetatakse seda majanduskriisiks. Kui majandusnäitajad püsivad aga mitu aastat alla miinus viieteistkümne protsendi, siis on seda ajaloos nimetatud suureks depressiooniks. Eesti esimese kvartali majanduslangus oli miinus 15 protsenti, teises miinus 16,1 % , kolmandas miinus 15,3%.

Kuna üks suur depressioon on maailmas möödunud sajandil üle elatud, siis vaadatakse ka seekordse kriisi puhul paljudes riikides eeskuju otsivalt USA peale. Sel aastal ametisse astunud demokraadist presidendi majanduse elavdamise sammudest on paljud Euroopa valitsusjuhid innustust saanud, meil Eestis aga püütakse väita, et tegelikult jätkub kõik ka USAs vanamoodi ning kriisist kasvatakse välja isenesest.

USA pole iseeneseslikku lahendust ootama jäänud. 17. veebruaril seadustas president Barack Obama $787 miljardi dollari suuruse majanduse elavdamise paketi. Oma mahult ja ulatuselt on sellega võrreldavad vaid F.D Roosevelti New Deali poliitikad. Eesti võrdluses kulutab meist üle 200 korra suurema rahvaarvuga riik majanduse elavdamiseks üldistatuna 100 Eesti riigi aastaeelarvet.

Paketi eesmärgiks on luua 3,6 miljonit uut töökohta kahe aasta jooksul. Kui õnnestub taastada tarbimine, mille peaks tagama riigipoolne rahasüst ning maksualandused, siis loodetakse peatada ka järjest enamate ettevõtete sattumine pankroti äärele ning säilitatakse ohustatud töökohad.

Majanduse elavdamise plaani üheks sambaks on maksuleevendus, mis peaks jõudma 95 protsendini töötavatest ameeriklastest. Vastavalt sellele toimub sissetuleku esimeselt 8100 dollarilt maksutagastus üksikule inimesele 500 dollari ning perele 1000 dollari ulatuses. See on analoogne Eesti maksuvaba miinimumiga, mis jätab suhteliselt enam raha kätte just väiksema sissetulekuga inimestele. Samas lõpetatakse mitmed eelmise presidendi ajal tehtud maksukingitused kõige rikkamatele. George W. Bushi maksualandused läksid USA riigieelarvele maksma 1,8 miljardit dollarit. Obama otsuse kohaselt tõstetakse neile, kes teenivad üle $200,000 aastas taas tulumaksuaste 35 protsendi pealt 39,6 protsendile.
2001. aastast toimunud maksulangetustest ning suurenenud sissetulekutest võttis enamuse kümnendik kõige jõukamatest ühiskonnaliikmetest. Ülejäänute elustandardit hoidsid eelkõige kasvanud laenud. Nende laenude tagasimaksmise esmaeelduseks on töökohtade säilimine, pikas perspektiivis aga õiglasem maksusüsteem.

Obama poliitika lähtub sellest, et kui häda on suur, peab riigi abi olema lähedal. Kriisis töö ja paljudel juhtudel ka elukoha kaotanud inimestele ei pakuta vaid ümberõpet, vaid kümned miljardid dollarid lähevad toidutalongide abiks, perede eluasemekulude toetuseks ning 4 sotsiaalkorterite ja öömajade programmile.

Eesti tänane valitsus on kogu aeg maksu kogunud ja kogub edasi, aga taandab ennast inimeste raskustesse sattudes kohustustest. Ka tööpuuduse leevenduseks osatakse välja pakkuda vaid odavamat ja kiiremat koondamist. Seda, et valitsus peaks enda kohustuseks pidama ka töökohtade loomist, meie parempoolne võimuliit välistab.

Obama juhtimisel on USAs metsiku lääne stiilis hoolimatus unustatud. Mitte jättes juba hädas olevaid inimesi abita, on põhikulutusteks siiski töökohtade loomine ja hoidmine. Plaan luua kahe aasta jooksul 3,6 miljonit töökohta toetub riigi investeeringute hoogsale suurendamisele nii tervishoius, hariduses kui ehituses.

Suurim osa uutest töökohtadest peaks lisanduma ehitussektorisse. Nii on plaani kohaselt eraldatud kiirteede rekonstrueerimiseks 27,5 miljardit dollarit, 16,5 miljardit avaliku sektori hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks, 18,8 miljardit kanalisatsiooni ning veevõrgu investeeringuteks ning üle 17 miljardi ühistranspordi ja raudteevõrgu kaasajastamiseks.
Keskvalitsuse eelarvest toetatakse ka osariike, et need muuhulgas säilitaks õpetajate, päästetöötajate ja politseinike tööhõive. Eestis võeti poole aasta pealt linnadelt ja valdadelt märkimisväärne osa nende maksutulust valitsuse eelarveaugu katteks, samuti on õpetajad, politseinikud ja päästjad langemas kas palgakärpe või koondamiste ohvriks.

Haridusvallas saavad USAs Obama majanduse elavdamise paketiga lisamiljardeid nii hooned kui ka inimesed. Paljud täna tegutsevad USA koolid on omal ajal ehitatud just suure depressiooni aegse abiprogrammi raames. Nii on ka nüüd plaanis ehitada uusi koolihooneid ja raamatukogusid, kuid haridustoetus ei piirdu vaid hoonete ja õppevahenditega, vaid hõlmab ka õpilaste toetusi. Nii suurendatakse vaestest peredest pärit tudengite õppetoetusi seniselt 4,850 dollarilt aastas 5,350 dollarini. Riigieelarvele tähendab see 15.6 miljardit dollarit lisakulu, kuid tagab hariduse ka neile, kel on küll võimed kuid vanematel puudub piisav jõukus.

Olukorras, kus paljud vanemad on kaotanud töö, on jõustunud ka lisatoetus riskiperedest pärit laste õpetamiseks, et see kataks nii öömaja kui transpordi kooli. Koolitoidu programmi jaoks antakse riigi poolt toetust kooliköökide sisustamiseks ning juba sel suvel toetatakse õpilastele sobivate töökohtade loomist. USA keskvalitsus on võtnud käesoleval suvel eesmärgiks luua 125 tuhat suvist töökohta koolilastele, samas kui Eestis on laste sisuka suve eest muretsemas vaid omavalitsused. Negatiivne lisaeelarve vähendas aga tasuta üliõpilaskohti, tudengite õppetoetusi ning õpiraskustega laste koolkodude toetust.

USA tervishoiuprogrammi lisarahastuse eesmärgiks on anda lisakiirendus meditsiinitehnoloogia arengusse. Selleks lisandub 19 miljard dollarit. Eestis langes esimese maksutõusu ohvriks just meditsiinitehnika läbi seni kehtinud väiksema käibemaksumäära tõstmise, ka on Haigekassa sattunud kõige karmimate kärbete ohvriks, mis kulmineerub ravijärjekordade pikenemisega. USAs lisatakse 2 miljardit dollarit haiguste ennetustööks, et see pikas perspektiivis säästaks inimeste. Eestis pannakse haige inimese haiguspäevad tema ja tööandja õlule ning vähendatakse haige lapsega kodus oleva vanema haiguspäevahüvitist.

Obama pakett ei leidnud heakskiitu kergelt. Sellele eelnes tuline vaidlus demokraatide ning vabariiklaste seas. Demokraadid eelistasid varianti, kus enamik raha läheks valitsuse kulutuste kasvatamiseks, samas kui vabariiklased soovisid piirduda vaid üksikisiku tulumaksu ning ettevõtete maksualandusega.

Siiski on Obama majanduse elavdamise pakett taganud selle, et inimeste ja eraettevõtete poolt tekkinud nõudluse ärakadumise täidab riiklik tellimus. Riigi sekkumine hoiab alles töökohad ning tagab maksulaekumised. Riigipoolse tegevusetuse korral oleks USAs möödunud sügisene ootus kõige suuremaks majanduskriisiks peale suurt depressiooni isetäituvaks tõeks saanud, nüüd on aga optimistidel võimalik juba ennustada, et USAd ootab järgmisel aastal ees parem majandusseis kui käesoleval. Eesti puhul on aga iga kärbe majanduslangust kiirendanud ning kõik prognoosid ütlevad, et järgmine aasta tuleb raskem kui tänavune.

Avaliku arvamuse uuringutest

Täna avaldati taas üks avaliku arvamuse küsitlus, mille kohaselt olevat Keskerakonna toetus kõige suurem - 20% juhul kui homme toimuksid Riigikogu valimised. Turu-uuringute tulemused on erakondadele alati väiksemat toetust näidanud kui emori omad, sest emor kohandab oma tulemuse valimissituatsioonile – kui sa vastajana ütled, et ei toeta kedagi ja valima ei lähe, siis sinu käitumine ei muuda ka valimistulemust. Jääd lihtsalt kõrvale. Nii on emor alati umbes neljandiku vastajatest eemale jätnud ning erakondade toetus tuleb kokku 100 %. Turu-uuringutel on see veerand- kuni kolmandik vastajaist, kes kedagi ei toeta, sees.

Huvitav on aga see, et mõlemad uuringufirmad ei klappinud oma tulemustes kuidagi kohalike valimiste konteksti. Oktoobris sai Keskerakond kohalikel valimistel 31,5% häältest (emori toetus sept 34%). Reformierakond 16,7% (emor 28%), IRL 13,9% (emor 14%). Kui IRL ja Kesk jäävad mõlemad statistilise vea piiridesse, siis Reformi toetust on mõõdetud emori poolt 11 protsenti suuremaks.

Priit Toobal on oma blogis analüüsinud, kuivõrd saab üks avaliku arvamuse uuring enne valimisi valimistulemust suunata. Emoril on selles osas kindlasti vaja midagi asisemat öelda, kui seda püüdis seletada Emori analüütik Aivar Voog. Ta põhjendas sellist Reformile ülemäära suure toetuse projetiseerimist sellega, et kohalikel valimistel osales vähemalt 20% ulatuses mittekodanikke, kellest absoluutne enamus hääletas Keskerakonna kandidaatide poolt. Ka õnnestus kohalikel valimistel Keskerakonnal kõige paremini tuua oluline osa potentsiaalsetest hääletajatest valima, märkis Voog. Kuid kuhu jäi analüüsi osa, et IRL sai samuti talle uuringutulemustes lubatud toetusosa kätte? Kas ka IRL sai ebamääraselt palju mittekodanike hääli? Seletus justkui ei klapi. Eriti kui vaadata emori enda septembriuuringut, kus Keskerakonna toetus oli kodanike seas 34%.

Toetus erakondadele vastavalt kohalikel valimistel antud häältele,

Vabariigi Valimiskomisjon

ERAKOND HÄÄLI % häältest

Eesti Keskerakond 207565. 31,5%
Eesti Reformierakond 110263. 16,7%
IRL 92068. 13,9%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 49540. 7,5%
Eestimaa Rahvaliit 12683. 1,9%
Erakond Eestimaa Rohelised 7774. 1,1%