Keskerakonna ettepanekud läksid läbi

Tänasel Riigikogu rahanduskomisjoni istungil arutati taas kord teist negatiivset riigieelarvet. Sellele oli esitatud kokku 59 parandusettepanekut. Keskerakonna ettepanekutest said komisjoni toetuse 14, häältega 6:5. Meid toetasid sotsid, rahvaliit ja rohelised. Vastu IRL ja Reformierakond.

Meie parandusettepanekutega taastati tudengite õppetoetused, doktorantuuriskeem, matusetoetused. Eraldised kohalikele omavalitsustele koolilõuna, hariduskulude ning teiste seadustega linnadele ja valdadele pandud ülesannete täitmiseks. Alles jääb ka õppelaenu intressi kompenseerimine noortele, kui nad on asunud õpetajana tööle või riigiametisse. Suutsime säilitada ka riikliku koolitustellimuse, et tarkadel gümnaasiumilõpetajatel, kel peatselt ees lõpuaktused, säiliks võimalus saada oma ülikooliharidus Eesti riigi poolt tasuta.

Katteallikana näeme vanemahüvitise tänase ligi 30 000 kroonise ülempiiri alandamist neile, kes veel seda hüvitist ei saa. Meie nägemuses jääb ülempiiriks 15 000 krooni kuus, seega säilivad emade-isade vahel ka edaspidi ligi neljakordsed käärid.

Sel aastal toimus eelarves vanemahüvitise kulude kasv 495,93 mln krooni võrreldes 2008. aastaga ja seda mõjutas väga tugevalt just ülempiiri tõus 25 tuhandelt kroonilt 30 tuhande kroonini kuus.

Vanemahüvitise lae vähendamisega võidavad tuhanded kooliõpilased, kellele jääb alles koolitoit ning võimalus elada õpilaskodus. Samuti võidavad üliõpilased ja doktorandid, kelle õppetoetusi ei vähendata ning kelle õppelaenu tagasimaksmist riik jätkab. Samuti ei vähendata riiklikku koolitustellimust.

Trahv haiguse eest

Ühiskonna huvi ei peaks olema haigete inimeste iga hinna eest töölesundimine. Sel juhul muutub haigeksjäämine sisuliselt trahvitavaks.

Kuid just seda on vähemusvalitsus kolmandat korda tegemas.
Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit esitasid täna lisaettepanekud negatiivsele lisaeelarvele. Lisaks varasemale tasuta üliõpilaskohtade vähendamisele ning tudengitoetuste kärpimisele tullakse nüüd välja haiguse tõttu koju jäänud või haiget last hooldama jäänud inimese haigushüvitiste nudimisega.

Keskerakond on kahel korral olnud kokkuhoiu vastu, mis toimub inimeste tervise arvel ja kaks ei jää kolmandata.

Esimene kord oli 2009. aasta eelarvet koostades kui valitsus tõstis käibemaksu ravimitele ning meditsiinitehnikale, mis pani lisakoormuse haigekassale.

Teine kord veebruarikuise esimese lisaeelarvega, mida Riigikogus ei olnud võimalik parandada, sest see seoti valitsuse usaldushääletusega. Meie meelest see valitsus usaldust ei väärinud.

Toona otsustati kabinetivaikuses muuta Ravikindlustuse seadust selliselt, et 1.-3 haiguspäev jääb haiguse korral töötaja omavastutuse osaks ja 4.-8. päev maksab tööandja 80% isiku palgast. Seni maksis haigekassa haigushüvitist alates teisest päevast, nüüd siis alles üheksandast.
Lisaks muudeti ka tulumaksuseadust, palgatuluna maksustatavate väljamaksete loetellu lisati tööandja makstav haigushüvitis. Kokku hoiti juba veebruaris seega muudatustega haiguspäevade hüvitamisel ja haigekassa muude kulude vähenduse läbi 925 miljonit krooni.

Eriti pentsiku vormi võtab nüüd üleeile Mart Laari poolt Riigikogus peetud kõne, kus ta lisaeelarve esimesel lugemisel manitses: „Mina tean, et praegusel hetkel on esimesel lugemisel eelnõu, mille on esitanud lugupeetud rahandusminister Ivari Padar ja kus neid õudusi, jubedusi ja kohutavusi, mida me siin kuulsime ühest sõnavõtust, ühtegi sees ei ole. Võib-olla valgustkartvad jõud tahavad sinna midagi sisse kirjutada, kuid esialgu ma soovitaksin tegeleda selle eelnõuga, mis täna meie ees on.”

Päris tabavalt iseloomustas täna avalikuks tulnud parandusettepanekuid ja seda esitanud seltskonda.

Kas 90 000 palk pole motiveeriv?

Paar kuud tagasi, märtsi lõpus avaldasid Rootsi valitsuse liikmed päevalehes Dagens Nyheter programmartikli, milles teatasid, et riik keelab edaspidi riigifirmades tippjuhtide boonused. Alles jääb põhipalk kindlas suuruses. Ja lisaks riigifirmadele nõuti seda ka riigiosalusega firmades, näiteks TeliaSoneras, kus Rootsi riigile kuulub 37,3% osalusest- aktsiatest, see õnnestus. Sarnase initsiatiiviga on USA president Barack Obama ja Föderaalreserv alustanud USA pangandussektori tasude kontrolli all hoidmist. Ning see puudutab mitte ainult neid panku, kes on saanud riigi poolt toetust. Seega on tegemist laiema trendiga, mis majanduslanguse korral tagab, et omapoolse sammu astuvad ka tippjuhid.

Ka Eestis kinnitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi, et üheski riigifirmas ei tohiks maksta praeguses olukorras palka, mis ületab miljon krooni aastas.

Ometi hääletasid reformistid, IRL ja rohelised maha eelnõu, mis oleks Eesti riigile kuuluvate äriettevõtete ja sihtasutuste juhtide palkadele seadnud ülempiiri 90 000 krooni kuus. See on samas suurusjärgus Eesti kõrgeima ametikandja ehk presidendi ametipalgaga, sellele jäävad kaugelt alla nii peaministri kui rahandusministri tasud.


Valik oli lihtne ja võiks öelda, et ideoloogiline. Kas suure kärpimise ajal peavad oma osa andma ka tippjuhid või piisab lihtsalt palgafondi koomaletõmbamisest, mis mõnel juhul tähendab töökaotust sadadele tavatöötajatele. Riik saab olla hea omanik, ehk aitas antud arutelu vähemalt nõukogude mõtteid õigele teele seada.

Hämmastav: kaine Tarand!

„Don’t get into a pissing match with a skunk!” hoiatab anglosakside vanasõna. Ehk ligilähedases eestinduses - skunksile pole mõtet haisvas asjas konkurentsi pakkuda. Emotsionaalse inimesena ma seda ütlust ei kuulanud ja visuaalsed tagajärjed on päral. Mina ja üksikkandidaat Tarand Postimehe fotol mikrofoni pärast heitlemas, seda Keskerakonna üritusel, mida partisankandidaat kaaperdada üritas.

Üsna samas stiilis käitus ta ka mai hakul politoloogide korraldatud Tartu debatil, kus teda samuti teadaolevalt üsna jõuga eemale tuli peletada. Kandidaadi odöör ulatus tookord meetriteni. Samasuguse lõhnakõnega esines ta Rakvere debatil ja kõigile osalejatele tuli meelde, mis põhjustel tuli tal välisministeeriumi valgest majast lahkuda. See oli ka kontekst, mille põhjal eeldasin, et võõral üritusel nii väljakutsuvalt käituv külaline saab olla vaid tsüklis. Sedapuhku eksisin. Minu vabandused Indreku ees. Ta on viimastel päevadel tõesti pingutanud.