Kevade kontrastid

Kevad on kontrastide aeg. Sel ajal kui künka ühel küljel võib silmata juba esimesi sinililli, liigub teisel poolel ikka veel keset lumelademeid viimaseid fanaatilisi suusatajaid. Lagendikel ja metsas valitseks nagu kaks eri aastaaega. Ja nüüd väike kevadine fotomatk Elva ja Otepää ümbruse maastikel.

Tundub uskumatu, kuid Kääriku Kekkose suusarada on ikka veel pea täielikult lume all. Kohati jäine ja okkane, kuid üritajaid leidub, mis sest, et õhus on juba mõniteist kraadi sooja.

Selle aasta esimene sinilill Elvast. Hea küll, mitte päris esimene, minu tänavuse aasta kõige varasem sinilill puhkes õide juba veebruaris, toasoojas ja lillepotis. Aga see on hoopis teine lugu. Käärikul aga õitsesid sinilled juba päris suusajälje kõrval.

Hane- ja luigeparv Tartu ja Valgamaa piiril, Hellenurme lähistel põllul. Kokku võis parves loendada ligi sadakond kartlikku metshane.

Keskööl Riigikogus

Väga sisukad arupärimistele vastamised olid täna. Mu erilised komplimendid kaitseminister Jaak Aaviksoole, kes alguses rääkis ära selle, mida ta tahtis. Pärast aga vastas tasakaalukalt (ja mitte reljeefselt:) ka küsimustele, millest oleks nii mõnigi oleks mõne teise ministri laiama pannud.

Igatahes, see millest kaitseminister sõjalise kaitse arengukava 2009–2018 puhul rääkida soovis oli järgmine:

Ma räägin seda pikka juttu sellepärast, et riigikaitse kui pikaajalise riigiehitusliku ülesande täitmine saab olla usaldusväärne siis, kui on tagatud pikaajaline stabiilsus ja nagu ma juba osundasin, on erinevad koalitsioonid sellest suutnud mõistlikkuse piirides kinni pidada. Seepärast ka see tagasilöök, millele me saime osaks 2009. aastal ja mille võimalusega me peame arvestama ka 2010. aastal, ei tohiks tähendada pikaajalise sihi meelest laskmist ja loodan selles osas nii koalitsiooni kui opositsioonierakondade toetusele.

Veidi konkreetsemalt. Loomulikult rahaline tagasilöök, mis oli plaanide tegemisel, ei arvestanud 667 miljoni kroonise kärpega ja see on tähendanud terve rea kuluartiklite ümbervaatamist. Koostatud 10-aastane arengukava oli koostatud arusaamises, et need prognoosid ei saa kunagi olla lõpuni täpsed ja me peaksime rehkendama puhverdusvõimega pluss-miinus 10% ja kõigele sellele kõikumistele vaatamata olema siiski suutelised täitma täitma 10-aastases arengukavas püstitatud üleanded. Niisuguseid samme on tulnud astuda ka 2009. aastal.

Kuid olulised prioriteedid – Ämari lennuvälja rekonstrueerimise lõpetamine koos NATO sihtrahastamisega, kaitseväe isikkoosseisu jätkuv kasvatamine vastavalt kokkulepitud kavadele, mis tähendab antud, 2009. aastal täiendava 125 kaadrikaitseväelase ametisse võtmist, panustamine rahvusvahelistele missioonidele ja üsna soodsa ja rahvusvahelises koostöös toimuva radarihanke läbiviimine – nendes prioriteetides järeleandmisi tehtud ei ole.

Loodan ise, et niisugune paindlik planeerimine koos mõistliku eelarvestamisega ja poliitilise toetusega kõikide erakondade poolt võimaldab meil kinnitada mitte ainult oma enda rahvale, vaid ka meie partneritele, et me suudame oma lubadustest kinni pidada, vaatamata eelarvelistele raskustele, mida me ei tunne mitte ainult siin Eestis, vaid ka enamuses NATO liikmesriikides.

Kogu stenogramm /alates õiguskantsler Tederi ja peaminister Ansipi ning lõpetades kaitseminister Aaviksoo ja sotsiaalminister Pevkuri vastustega arupärimistele) on kättesaadav siit.

Õiguskantsler: eesmärk pühendab abinõu

Õiguskantsler Indrek Teder: "Kõigepealt, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete
arvu suurendamise osas – ei saa välistada, et antud juhul on olemas riive
kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusega. Kui riive on olemas, siis
tuvastatakse, kas see riive on ka proportsionaalne. Juhul, kui see riive on
proportsionaalne, siis tegu ei ole põhiseadusvastasusega."

Õiguskantsler Indrek Teder esines täna Riigikogus püüdes igati õigustada riigi koalitsiooni mittekonsulteerimist kohalike omavalitsustega. Õigem on öelda, et püüdlus õigustada tuli tekstist, mille ta Riigikogu ees ette luges. Kui asi edenes kohapeal tekkinud küsimuste-vastustega, sai ka ausamaid vastuseid näiteks nagu see eeltoodud: kui Reformierakond, IRL ja sotsid otsustasid Tallinna linnavolikogu suurendada 63 liikmelisest 79 liikmeliseks, siis sekkusid nad omavalitsuse enesekorraldusõigusesse.

Nii et pealinna volikogu veerandi võrra paisutamise puhul lihtsalt eesmärk pühendab abinõu.

Miljon aastas

Täna sai algatatud seaduseparandus, mille vastuvõtmisel jõustuks 90 tuhande kroonine ülemmäär kuus riigi äriühingute ja sihtasutuste juhtide sissetulekute summale.
Iga päev toob Eestis uudiseid, kus tööandjad on oma palgasaajatele teada andnud, et alates järgmisest kuust alaneb nende palk kas 10, 20 või 40 protsenti. Samuti kärbivad oma sissetulekuid ka erasektoris töötavad juhid. Samas riigi äriühingute juhtide palgad jahmatasid kõiki, sest ületasid nii mõnelgi juhul kordades nii presidendi kui peaministri sissetulekut. Tõsi, suurettevõtte juhi vastutus on suur. Kuid kas riigijuhi oma on väiksem?

Ülempiir 90 tuhat krooni kuus on samas suurusjärgus avaliku sektori kõrgeima ametipalgaga ehk presidendile makstava seitsme keskmise kuupalgaga.

Kui Riigikogus leiab antud seaduseparandus vajalikul hulgal poolthääli, siis tuleb äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus ning riigi asutatud sihtasutuse (näiteks suurhaiglad) nõukogudel juhatuse liikmete tasustamise lepingud üle vaadata ja vajadusel muudatused lepingutesse 1. juuliks sisse viia.

Täna Riigikogu rahanduskomisjonis Rahandusministeeriumi kevadprognoosi tutvustamisel jäi kõrva, et Eesti inimeste kindlustunne oli plussis 2005-2007. aastatel. Kindlustunde indikaator kukkus miinusesse 2007 sügisel viimases kvartalis, riik aga sel ajal menetles veel optimistlikku 2008 eelarvet! Rahvas korrigeeris oma käitumist mõnevõrra varem kui valitsusliit.

Väites, et palgapiirangud on liigne riigipoolne reguleerimine, näitaks tänane võimuliit vaid oma tahtmatust midagi ette võtta, sest antud samm järgib lihtsalt aastase lõtkuga juba erasektoris toimuvat.