Astmeline tulumaks. Osa 2

Täna Riigikogus sai arutatud taas astmelise tulumaksu eeliseid ja puudusi. Lõpuks otsustasid eelnõu saatuse sotsid, kes jätsid oma toetushääle andmata ning nii said isamaalased ja reformistid häälte enamuse.

Lisan siia oma tutvustava ettekande tänaselt istungilt:

Ma tutvustan teile Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud astmelise tulumaksu eelnõu. Lisaks sellele, et selle eelnõuga kehtestatakse teine, kõrgem, 33%-ne tulumaksuaste sissetulekutele, mis ületavad 300 tuhandet krooni aastas, peatatakse ka täna kehtivas seaduses ettenähtud edasised tulumaksualandused. Seega jääks ka järgnevatel aastatel tulumaksuvaba tulu suuruseks aastas 27 tuhat krooni ning esimeseks maksuastmeks 21%.

Ma peatun pikemalt teisel astmel, kuna see on tekitanud sageli küsimusi. Näiteks, kui me küsisime selle eelnõu kohta arvamust ametiühingutelt, siis selgus, et TALO ja Eesti Kultuuritöötajate ametiliidu esindajatel jäi mulje, nagu peaks kogu palgasummast, mis ületab 25 tuhandet krooni kuus, maksma kõrgemat tulumaksu. See ei ole siiski nii! Vastavalt eelnõule jäävad kõigile töötajatele, kelle palk on kuni 25 tuhat krooni, kehtima tänased maksumäärad ja iga kroon, mis ületab veerandsadat tuhandet krooni kuus, maksustatakse kõrgema, 33%-se maksumääraga.

Ma tean, et antud ettepanek on juba leidnud tigedat vastukaja minu paremal käel olevatelt erakondadelt, kuid ma pean endale aru andma, et kõrgema maksukoormuse alternatiivid on veel halvemad, kas riigivara odavmüük või edasine riigieelarve kärpimine. Ehk siis veel rohkem seda sama, seda sama, mis ei ole juba tulemusi andnud, ja seda sama, et riigil puuduvad igasugused vahendid, et majandust elavdada. Läbi Keskerakonna algatatud seaduse muutmise eelnõu anname me valitsusliidule ühe võimaluse näha kärbete kõrval ka tulude suurendamise võimalust.

Täna on Eesti riigieealrve üles ehitatud paljus sõltuma tarbimismaksudest. Tarbimisel põhinevad tulud moodustavad üle 40% meie eelarvest. Kui ma tuletan meelde paljude majandusteadlaste ja ka Eesti Vabariigi presidendi hoiatusi, et kui maksustamise põhimõtteid ümber ei vaadata, ei jää kümnetes miljardites eelarve puudujääk vaid selle aasta probleemiks, vaid saadab Eesti riiki ka paljudel järgnevatel aastatel.

Rahanduskomisjonis juhiti seda eelnõu arutades minu tähelepanu sellele, et tänases eelarvekriisis pole süüdi mitte eeskätt vale maksusüsteem, vaid tänase Eesti valitsuse kahel aastal järjest koostatud vigane eelarve, mis ei vasta tegelikele majandusoludele. Tõsi! Kuid me ei saa mööda vaadata ka sellest, et Eesti on, võrreldes sisemajanduse kogutoodangu tasemega, ühtede kõige madalamate avaliku sektori kulutustega riik Euroopa Liidus. See, et me vahepeal saime suurendada kulutusi või kärpida makse, õnnestus üksnes tänu erakorralistele tingimustele, mis ei kordu samal moel enam kunagi.

Oma igikestvast vastuseisust astmelisele tulumaksule on reformierakondlaste käest kostnud seisukohti, et igale inimesele peab jääma perspektiiv, kui ta rohkem teenida suudab, siis teda ei karistata selle eest kõrgemate maksudega. Keskerakonna poolt pakutud teine kõrgem aste ei ole karistus, sest inimene, kes teenib 26 000 krooni kuus, saab ka selle astmelise tulumaksu eelnõu kohaselt kätte suuremad sissetulekud kui inimene või tema kolleeg, kes teenib 25 000 krooni kuus. Kuigi kõrgema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle ebameeldivuse neile tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem teha oma majanduse ülesturgutamiseks.

Keskerakonna ettepanek suurendada tulumaksu, puudutab inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni aastas ehk 25 000 krooni kuus. Kui Eestis oli 2008. aastal üldse tulumaksuga maksustatava tulu saajaid Maksu- ja Tolliameti andmetel 702 995 inimest, siis üle 25 000 krooni kuus teenis neist 5,8% ehk natuke üle 40 000 inimese. Need 5% kõige rikkamatest said umbes 18% kogu väljamaksmisele kuulunud tulust. Keskerakonna ettepaneku kohaselt peaksid kõige suuremat tulu teenivad inimesed edaspidi iga krooni pealt, mille nad teenivad üle 25 tuhande krooni kuus, maksma tulumaksuks ära 33 senti. Seega inimene, kelle palk on 26 tuhat krooni kuus, peaks iga kuu maksma enam 120 krooni. Meie teiega, head kolleegid, peaksime hakkama rohkem maksma 3300 krooni. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas koos edasise maksualandamise peatamisega oleks riigieelarvele võidetud raha üle 2,1 miljardi krooni järgmisel aastal.

Astmeline tulumaks on laialt levinud Euroopa Liidus ja on laialt levinud ka teistes arenenud tööstusriikides. Nii nagu Suurbritannias on astmed 0, 20 ja 40%, USA-s teatas uus president Barack Obama, et ta lõpetab George Bushi aegsed kingitused kõige suurema sissetulekuga inimestele ja tõstab kõige kõrgema maksuastme 35%-lt taas 39,6%-le. Meiega ühel ajal Euroopa Liiduga liitunud Sloveenial, kellel muuseas on juba euro, on tulumaks astmeline, seal maksavad töötajad vahemikus 16–41%. Lähimatest naabritest on Rootsis maksumäär tulumaksu puhul 28,89–59,09%. Soomes on füüsilise isiku kõrgeimaks maksumääraks 50,5%. Euroopa Liidus on keskmiseks kõrgeimaks tulumaksumääraks 38,7%, seejuures meie ihaldatud eesmärgis, eurotsoonis on riikides kõrgeimaks maksumääraks keskmiselt 40,2%. Selle taustal on Keskerakonna pakutud 33% tagasihoidlik.

Arenenud maailmas on maksud kõrged, kuid sellega tagavad nad tehnoloogilise, teadusliku ja infrastruktuuri valmisoleku, selle, mida ettevõtluseks vaja on. Meie valitsus ei ole endale veel tunnistanud, et riik peab toetama ettevõtlust ja selleks pole vaid juhtivtöötajatele pakutavad madalad maksutasemed. Arengufondi nõukogu endine esimees Indrek Neivelt ütles hiljuti ühes intervjuus, et kui maailm muutub, siis peab fundamentaalselt muutuma ka maksusüsteem. Ja Maksumaksjate Liidu esimees Lasse Lehis, kes teadupärast ei ole üldsegi mitte astmelise tulumaksu toetaja, on öelnud: "Tulumaks oleks ilmselt see, mida tõsta või paigale jätta oleks kõige lihtsam nii tehniliselt kui ka sisuliselt. Oleme selle tulumaksu muutmisega harjunud. Ma arvan, et see ei oleks selline väga suur ümberkorraldus."

Selleks et ennetada saalist tulevat küsimust, et miks Keskerakond soovib kõige rikkamatele kõrgemat maksu ja seetõttu pärsib Eestis aktiivsust, üks näide senisest maksupoliitikast. Iga aasta, kui meil on alandatud tulumaksu ühe protsendi võrra, on miinimumpalka saanud inimesed võitnud sellest 240 krooni aastas ja inimene, kelle palk on olnud 26 000 krooni, on võitnud üle 2900 krooni aastas ehk 12 korda enam.

Keskerakonna eesmärk on antud eelnõu algatades säästa maksutõusust madalapalgalisi, kuid te peate minuga nõus olema, et plaanitud maksutõus ei tee ka vaeseks inimesi, kes teenivad meiega, head kolleegid, võrdväärset palka. Antud eelnõu toetades, saame järgmise aasta riigieelarvesse üle kahe miljardi lisatulu ning kehtestaks meie Eestis euroopaliku tulumaksusüsteemi. Ma palun teid seda eelnõu toetada. Aitäh!