Täna hommikul läbi uduvihma tööle rutates panin tähele, et Tallinnas on esimesed kastanid õitsema hakanud. Väike nostalgia tuli peale, sest paarikümne aasta tagusel ajal käisin Tartus Väikese Vanemuise kõrval asuvas koolis. Kooliteele jäi ka kastaniallee ja kastanite õitsemise aeg tähendas peatset kooliaasta lõppu.
Õitsevad kastanid meenutavad mulle alati neid jahedaid koolihommikuid, kui sai juba ilma üleriieteta kooli lipatud ja vahetusjalatsid unustatud. See tähendas õpikutes viimase leheküljeni jõudmist, saabuvat kooliekskursiooni ning sellele järgnevat pikka muretut suve maal vanaema juures.
Viimastel aastatel olen tähele pannud, et tööl käies kipub aastaaegade vaheldumine täiesti märkamatult mööduma. Nurmenukuhooaega märkab vaid Viru tänava alguses memmekeste müügilaua sortimendi järgi. Juba olid memmedel ka esimesed piibelehed. Neid piibelehti ma lihtsalt pean ise metsa korjama saama, olgu või õhtuhämaruses.
Õitsevad kastanid meenutavad mulle alati neid jahedaid koolihommikuid, kui sai juba ilma üleriieteta kooli lipatud ja vahetusjalatsid unustatud. See tähendas õpikutes viimase leheküljeni jõudmist, saabuvat kooliekskursiooni ning sellele järgnevat pikka muretut suve maal vanaema juures.
Viimastel aastatel olen tähele pannud, et tööl käies kipub aastaaegade vaheldumine täiesti märkamatult mööduma. Nurmenukuhooaega märkab vaid Viru tänava alguses memmekeste müügilaua sortimendi järgi. Juba olid memmedel ka esimesed piibelehed. Neid piibelehti ma lihtsalt pean ise metsa korjama saama, olgu või õhtuhämaruses.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar