neljapäev, 28. mai 2009

100 postitust (vähemalt nii väidab mu blogger)


Kui peaminister nädal tagasi Riigikokku järjekordse negatiivse eelarve tõi, siis hoiatasin, et kes iganes ka arutelude ajal koalitsiooni ei kuuluks, arutelud tulevad tõsised. Veider on see, et tänagi pole selge, kes siis koalitsiooni kuuluvad ja millised on nende maksupoliitilised vaated. Laua taga lepitakse kokku ja siis jookstakse oma kontorisse eitavaid pressiteateid välja saatma. Segadus ja peataolek valitsusliidus, tuletan meelde, oli üks põhjus miks me peaminister Ansipit umbusaldasime.

Aga mitte ainult. Nimelt tundub, et Ansipi kivistunud vaated mitte ainult ei viinud Eestit viie kiiremini langeva majandusega riigi hulka, vaid iga tema päev peaministrina lükkab edasi toimivate lahenduste leidmist. Seni kuni Ansip on peaminister, seni kestab agoonia.

Maksupoliitika puhul oli juba kuu aega tagasi selge, et paremkoalitsioon soovib maksukoormust veelgi enam nõrgemate kaela panna. Toona tegi veel koalitsioonis viibiv sots näo, et ei saa aru, kust see väide. Täna on aga käibemaksu tõus, töötuskindlustusmaksu ning gaasi- ja elektriaktsiisi tõstmine koalitsioonikõneluste laua taga kokku lepitud. Seda vaatamata ekspertide hoiatustele, et kaudsete maksude tõstmine viib meid Läti teele.

Kaudsete maksude tõstmise elasime üle vaid kaks aastat tagasi. Selle tulemusena, et tõsteti kütuse aktsiisi lõi lokkama ka inflatsioon. Tuletan meelde, et eelmiseks aastaks kerkis see lausa kahekohalise numbrini.

Ühesõnaga, valus on vaadata seda rapsimist ja rabelemist, samas vaid oma tões kinniolemist ning hoolimatust selle suhtes, mis tuleb peale tänase valitsuse päevade lõppu.

Mu arvamust ei muuda ka tänane Ansipi teleesinemine. Kui ta just oma tagasiastumisest ei teata, mis oleks riigimehelik samm ja annaks Eestile võimaluse minna edasi.

Kommentaare ei ole: