Andrus Ansipil on hädasti vaja tuli enda pealt ära saada, sest Reformierakond on maine languse korral alati oma erakonna pakendanud uude kooslusesse. Eesmärgiks oma positsioone veelgi parandada. Täna, kui reformistidel on juba käes peaministri tool, on Reformierakonnal lihtsaim vahetada peaminister mõne populaarsema reformisti vastu ning teha nägu, et tegemist on uue mehe ja uue valitsusega. Ansipi plaanidega see loomulikult sobida ei saa.
Sel kolmapäeval arutas Riigikogu peaminister Andrus Ansipi umbusaldamist. Seda põhjusel, et Ansipi juhitud valitsus ei ole võimeline Eestit kriisist välja tooma.
Juba pikemat aega tuleb Eesti rahval jälgida valitsusliidu omavahelist kähmlemist ning suhtlemist pressile saadetud bullade vahendusel. Valitsuse tegemisi iseloomustab juhitamatus, sihitu rabelemine ning koostöövõime puudumine.
Riigikogu saalis on sel aastal umbusaldusavaldust juba korra arutatud, see oli eelmise sotsiaalministri Maret Maripuu vastu. Ka sel hääletusel koalitsiooni hääled toetasid ministrit ja ta oleks võinud jätkata, kuid umbusalduse sisu vastas ju tõele ja lõpuks astus Maripuu ise tagasi.
Sama seis on ka tänase peaministriga. Umbusalduses öeldi, et peaministri sõnadel puudub täna usaldusväärsus, peaministri juhitav koalitsoon on tegutsemis- ja otsustusvõimetu ja peaminister ise pidurdab väljapakutud lahendusi. Ansip ei näi olukorrast arugi saavat, sest räägib jätkuvalt, et Eestil pole häda midagi. Samas Eesti on maailma viie kiiremini kukkuva majandusega riigi hulgas. Meil on Euroopa tipptasemel tööpuuduse kasv.
Kui praegune peaminister ametisse jääb, siis ilmselt jäämegi me majanduse elavdamiseks tegema mitte midagi ehk vaid kärpima-kärpima-kärpima. Sel aga puudub positiivne mõju majanduse elavdamisele ning töökohtade loomisele.
Nii nagu Maripuu võtsid omad maha, nii juhtub ka Ansipiga. Kroonprintsiks kutsutakse Urmas Paeti, kes end edukalt sisepoliitikast ja eelarvevigadest eemal hoidnud, samas aga naudib Reformierakonna noorema generatsiooni poolehoidu.
Sel kolmapäeval arutas Riigikogu peaminister Andrus Ansipi umbusaldamist. Seda põhjusel, et Ansipi juhitud valitsus ei ole võimeline Eestit kriisist välja tooma.
Juba pikemat aega tuleb Eesti rahval jälgida valitsusliidu omavahelist kähmlemist ning suhtlemist pressile saadetud bullade vahendusel. Valitsuse tegemisi iseloomustab juhitamatus, sihitu rabelemine ning koostöövõime puudumine.
Riigikogu saalis on sel aastal umbusaldusavaldust juba korra arutatud, see oli eelmise sotsiaalministri Maret Maripuu vastu. Ka sel hääletusel koalitsiooni hääled toetasid ministrit ja ta oleks võinud jätkata, kuid umbusalduse sisu vastas ju tõele ja lõpuks astus Maripuu ise tagasi.
Sama seis on ka tänase peaministriga. Umbusalduses öeldi, et peaministri sõnadel puudub täna usaldusväärsus, peaministri juhitav koalitsoon on tegutsemis- ja otsustusvõimetu ja peaminister ise pidurdab väljapakutud lahendusi. Ansip ei näi olukorrast arugi saavat, sest räägib jätkuvalt, et Eestil pole häda midagi. Samas Eesti on maailma viie kiiremini kukkuva majandusega riigi hulgas. Meil on Euroopa tipptasemel tööpuuduse kasv.
Kui praegune peaminister ametisse jääb, siis ilmselt jäämegi me majanduse elavdamiseks tegema mitte midagi ehk vaid kärpima-kärpima-kärpima. Sel aga puudub positiivne mõju majanduse elavdamisele ning töökohtade loomisele.
Nii nagu Maripuu võtsid omad maha, nii juhtub ka Ansipiga. Kroonprintsiks kutsutakse Urmas Paeti, kes end edukalt sisepoliitikast ja eelarvevigadest eemal hoidnud, samas aga naudib Reformierakonna noorema generatsiooni poolehoidu.
Seega tagatuba arutab juba Ansipi vahetust, pettemanöövriks on aga lavastatud sotside ja rahvaliitlaste omavaheline mõõduvõtmine, kumb on paremerakondadele mugavamaks partneriks. Reformierakonnal on see viimased kümme aastat alati õnnestunud, ka täna Postimehe karikatuur nokib Rahvaliidu noort esimeest, et astugu orava kostüümi sisse, mis sotsidest vabaks jäänud. Kuid ükskord peab olema ka esimene kord, kui Eesti inimesed saavad aru, et uude kirevasse pakendisse pandud Reformierakonna ideed on ja jäävad ka edaspidi tavainimeste vaenulikuks.
Üks võimalus seda arusaamist väljendada, on minna 7. juunil valimistele ja hääl anda numbrile 104.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar