Ettepanek töökohtade loomiseks

Euroopa Komisjoni koostatud Eurobaromeetris küsitakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides järgmine küsimus: „Palun öelge, kas seoses majanduskriisiga on teiega juhtunud üks järgnevatest? Variandid: 1. te olete ise kaotanud töö. 2. keegi teie perekonnast või lähedastest sõpradest on kaotanud töö. 3. keegi teie kolleegidest on kaotanud töö.“

Eesti kuulub vastanute osas viie süngema Euroopa Liidu riigi hulka, sest oma töökaotust tunnistab 15 protsenti. 52 protsendil on keegi lähedastest töötuks jäänud ning 42 protsendil on keegi kolleegidest koondatud.

Ühestki edukast lahendusest valitsuse poolt töökohtade loomiseks kuulda pole olnud. Kriis aga süveneb ja pikaaegsetel töötutel pole enam elementaarsetki abi toimetulekuks. Mitmed linnad on püüdnud luua ja ka loonud sotsiaalseid töökohti. Aga iga töökoha loomine on koormus ka omavalitsustele, kelle eelarvest riik niigi on krabanud suure osa enda miinuse täitmiseks.

Miks kasutatakse vaid kärpimist, mis paratamatult viib töökohtade edasisegi vähenemiseni? Üks lihtsaid, inimlikke põhjusi võib peituda selles, et paljud paremerakondade juhtpoliitikud ei tunne ühtegi inimest, kes tunneks mõnda töötut. Edumullis elades ei saagi ministrid ega nende nõunikud aru, kui suur ja ulatuslik on töö kaotanute mure.

Eurostati andmetel on juba täna Eestis 112 000 tööta inimest. Tööpuuduse kasv on üsna pidev – ligi 2000 uut töötut igal nädalal.

Eesti ei peaks tööpuuduse osas eirama maailmas juba toimivaks osutunud lahendusi. Nendeks on sotsiaalsed töökohad, mis võiksid olla lühiajaliseks lahenduseks kriisi üleelamisel ka Eestis. Loodavad töökohad aitaksid meie inimestel raske aja üle elada, tehes sellal paljusid vajalikke töid, mis omakorda aitavad Eestist teha meeldivama paiga maailmas. Atraktiivne keskkond ja oskuslik tööjõud meelitavad aga välismaa tootjaid ligi tugevamaltki kui euro.

Täna algatame riigikogus seaduseelnõu, millega aasta jooksul oleksid sotsiaalsed töökohad vabastatud sotsiaalmaksust. Seisus, kus inimesel tööd pole, ei maksa ta niikuinii sentigi sotsiaalmaksu, samal ajal on abisaajana sõltuv riigi toetusrahast. Tööd saades kaoks riigi õkantav toetusekoorem, peale selle saaks riik osa töötaja tulumaksust.
Põhiline on aga see, et senisest abisaajast saaks taas aktiivne kodanik, kes majanduse elavdamiseks ka oma panuse annab.