Keskööl Riigikogus

Väga sisukad arupärimistele vastamised olid täna. Mu erilised komplimendid kaitseminister Jaak Aaviksoole, kes alguses rääkis ära selle, mida ta tahtis. Pärast aga vastas tasakaalukalt (ja mitte reljeefselt:) ka küsimustele, millest oleks nii mõnigi oleks mõne teise ministri laiama pannud.

Igatahes, see millest kaitseminister sõjalise kaitse arengukava 2009–2018 puhul rääkida soovis oli järgmine:

Ma räägin seda pikka juttu sellepärast, et riigikaitse kui pikaajalise riigiehitusliku ülesande täitmine saab olla usaldusväärne siis, kui on tagatud pikaajaline stabiilsus ja nagu ma juba osundasin, on erinevad koalitsioonid sellest suutnud mõistlikkuse piirides kinni pidada. Seepärast ka see tagasilöök, millele me saime osaks 2009. aastal ja mille võimalusega me peame arvestama ka 2010. aastal, ei tohiks tähendada pikaajalise sihi meelest laskmist ja loodan selles osas nii koalitsiooni kui opositsioonierakondade toetusele.

Veidi konkreetsemalt. Loomulikult rahaline tagasilöök, mis oli plaanide tegemisel, ei arvestanud 667 miljoni kroonise kärpega ja see on tähendanud terve rea kuluartiklite ümbervaatamist. Koostatud 10-aastane arengukava oli koostatud arusaamises, et need prognoosid ei saa kunagi olla lõpuni täpsed ja me peaksime rehkendama puhverdusvõimega pluss-miinus 10% ja kõigele sellele kõikumistele vaatamata olema siiski suutelised täitma täitma 10-aastases arengukavas püstitatud üleanded. Niisuguseid samme on tulnud astuda ka 2009. aastal.

Kuid olulised prioriteedid – Ämari lennuvälja rekonstrueerimise lõpetamine koos NATO sihtrahastamisega, kaitseväe isikkoosseisu jätkuv kasvatamine vastavalt kokkulepitud kavadele, mis tähendab antud, 2009. aastal täiendava 125 kaadrikaitseväelase ametisse võtmist, panustamine rahvusvahelistele missioonidele ja üsna soodsa ja rahvusvahelises koostöös toimuva radarihanke läbiviimine – nendes prioriteetides järeleandmisi tehtud ei ole.

Loodan ise, et niisugune paindlik planeerimine koos mõistliku eelarvestamisega ja poliitilise toetusega kõikide erakondade poolt võimaldab meil kinnitada mitte ainult oma enda rahvale, vaid ka meie partneritele, et me suudame oma lubadustest kinni pidada, vaatamata eelarvelistele raskustele, mida me ei tunne mitte ainult siin Eestis, vaid ka enamuses NATO liikmesriikides.

Kogu stenogramm /alates õiguskantsler Tederi ja peaminister Ansipi ning lõpetades kaitseminister Aaviksoo ja sotsiaalminister Pevkuri vastustega arupärimistele) on kättesaadav siit.