reede, 24. aprill 2009

Kärpida! Kärpida? Või otsida teisi lahendusi


Kärpida on vaja selleks, et saaksime euro. See on Ansipi mantra. Ometi on sel nädalal peale Eesti Panga prognoosi esmakordselt kolmikliidu poliitikute suust hakanud kõlama ka teise tee võimalus. Eelarvele on võimalik kosutust leida ka maksudega.

Milliste maksudega ja kellele langeb tegelik koormus, selles on aga küsimus. Reformierakond on loodud selleks, et teha kingitusi kõige jõukamatele. Nii toimib see emapalga ülempiiri puhul, mida saavad vähesed, aga maksab riigile palju. Nii on see maksualandusega, millest võidavad kõige enam kõige rikkamad. Nii on ka ettevõtete tulumaksuvabastustega. Eestis on Eurostati andmeil üldse kogu Euroopa Liidu väiksem kasumimaksude osakaal SKT-st.

Reformierakonna nägu on ka igasuguse ettevõtluse soodustamine. Olgu selleks siis liiakasuvõtmine (reformerid olid ainsatena Riigikogus vastu kiirlaenudele intressi ülempiiri kehtestamisele) või hasartmängud netis.

Sattusin paaripäevase hilinemisega huvitavale vaidlusele EPL online kommentaariumis, kus ühed kaitsesid mõtet Eestist kui hasartmängude korraldamise paradiisist, teised leidsid, et hasartmängu ei pea soosima. Põhimõtteliselt on ju ärivabadusest jutustades vabandatud nii sms-laene kui vajadust teha panuseid Brasiilia jalgapalliliigale. Aga kas ebapiisavat sissetulekut omav inimene, kes kiirlaenu võimaluse puududes poleks ka pangas laenukõlblikuks osutunud ning seetõttu jätnuks tegemata kena päikesereisi, ei oleks täna õnnelikum, sest tal oleks alles kodu, mis nüüd läheb kosmilise intressi katteks?


Vaatamata kasumimaksu osas supersoodsale olukorrale ning piiripealsete äride soosimisele, pole meil olulisi tõendeid, et selline süsteem soosib majanduskasvu ja investeeringuid. Vastupidi, Eesti kuulub maailma viie kiiremini kukkuva majanduse hulka.

Tänases olukorras on kohane pikem mälu, no vähemalt kaks kuud. Kahe kuu taguses ajas pidas president Ilves Jõhvis vabariigi aastapäevakõne, kus ta muuhulgas manitses kolmikliitu ja peaminister Ansipit: „Eelarve äsjasest vähendamisest parlamendis tegi Eesti valitsus oma usalduse, seega edasise töövõime küsimuse. Demokraatiale omane debatt aga jäi selgelt napiks, pea olematuks. Kuid täna ja Eestis on täiesti möödapääsmatu, et edasised arutelud riigieelarve ja sellega kaasnevate seadusemuudatuste teemal toimuksid ainult koos kõigi parlamendis esindatud jõududega. Ma ootan, et see debatt ka praeguste kärbete olemuse üle peetakse täies mahus ära siis, kui asutakse ette valmistama järgmise aasta eelarvet. See ei saa olema lihtne eelarve ei rahvale ega parlamendile, pigem vastupidi. Seejuures peab opositsioonile jääma võimalus kasutada kõiki parlamentaarsele riigile omaseid vahendeid oma seisukohtade tutvustamiseks ja kaitsmiseks.“

Minu isiklik kogemus ütleb, et mingit debatti ei tule. Nii nagu sotsid, IRL ja reformistid rullisid üle astmelise tulumaksu ideest, sest seda pole kirjas nende koalitsioonileppes, nii üritatakse ka edasised kärped sisseharjunud krokodillide komisjoni tööstiilis teha.


Aga ehk ma eksin.

Kommentaare ei ole: