Teater Vanemuine valmistas mulle ühe viimase aja suurema teatrielamuse etendusega „Kuningas Richard Kolmas“. Shakespeare tükk Yorki suguvõsa viimasest kuningast on teada tuntud klassika, kuid Sadamateatri blackboxis oli lugu väga ehe.
Kakskümmend näitlejat väikeses ruumis on tõeline rahvahulk. Seda nii lahingustseenis kui kroonimisel. Kuid veel mõjusamad olid monoloogid. Jüri Lumiste Richardina haaras kaasa ning tekst jäi kõlama. Kui kogu Shakespeare teksti oli värskelt tõlkinud Anu Lamp, siis Richardi osa tõlkis Lumiste veel omakorda. Nagu ta seda vaatajatele ka enne vaheajale minekut selgitas - et see mõjuks räigemalt.
Samas tuli omakorda Lumiste rollist välja, et nii väändunud, pahatahtlikku, salalikku ning deformeerunud kujuga inimest vaevalt tavaelus leidub. Richard III puhul on tegemist klassikalise juhtumiga, kus võitjad kirjutavad ajaloo ümber. Kui Shakespeare oma tüki 1600nda aasta paiku kirjutas, valitses Inglismaad kuninganna Elisabeth I. Richard III oli viimane Plantagenet ning peale tema kaotust Bosworthi lahingus sai kuningaks Elisabethi vanaisa Henry VII. Tudori soost valitsejannana soosis Elisabeth loomulikult troonipärimisõiguse ülemineku õigustamist ning heroiseerimist oma dünastiale ning seda ka näitekirjanik lahkelt pakkus.
Kakskümmend näitlejat väikeses ruumis on tõeline rahvahulk. Seda nii lahingustseenis kui kroonimisel. Kuid veel mõjusamad olid monoloogid. Jüri Lumiste Richardina haaras kaasa ning tekst jäi kõlama. Kui kogu Shakespeare teksti oli värskelt tõlkinud Anu Lamp, siis Richardi osa tõlkis Lumiste veel omakorda. Nagu ta seda vaatajatele ka enne vaheajale minekut selgitas - et see mõjuks räigemalt.
Samas tuli omakorda Lumiste rollist välja, et nii väändunud, pahatahtlikku, salalikku ning deformeerunud kujuga inimest vaevalt tavaelus leidub. Richard III puhul on tegemist klassikalise juhtumiga, kus võitjad kirjutavad ajaloo ümber. Kui Shakespeare oma tüki 1600nda aasta paiku kirjutas, valitses Inglismaad kuninganna Elisabeth I. Richard III oli viimane Plantagenet ning peale tema kaotust Bosworthi lahingus sai kuningaks Elisabethi vanaisa Henry VII. Tudori soost valitsejannana soosis Elisabeth loomulikult troonipärimisõiguse ülemineku õigustamist ning heroiseerimist oma dünastiale ning seda ka näitekirjanik lahkelt pakkus.
Nii et kuigi keskaja viimase kuninga ning oma isa üheteistkümnenda lapse teekonda troonile saatsid rohked intriigid ning nii mõnedki mõrvad, on näidendis siiski nii mõnigi seik (näiteks abikaasa Anne surm) tehtud süngemaks, kui ajalooallikad tõendavad. Selles suhtes on lavastaja Barrie Rutter Vanemuises ka võitja osatäitjaks leidnud tõelise valguse printsi Tanel Jonase isikus.
„Kuningas Richard Kolmanda“ puhul paneb mind imestama teatrikriitikute lakkamatu ind tuua viieteistkümnendast sajandi at ajaloolise intriigi vägivaldsed paralleelid tänapäeva. Ekspressi teatrikriitik sõnastas lausa, et tellitud mõrvad on asendunud avaliku arvamusega manipuleerimise ning info lekitamise ja ettesöötmisega. Eks ta ole, nii mõnigi kord on sulge peetud vahedamaks terariistaks kui pussnuga.
Kuid Vanemuise tükis olid mõrvad ja hukkamised elegantselt lahendatud. Kuidas, seda on võimalik ise vaatama minna. Kahjuks (tegelikult küll õigustatult) on tükk nii populaarne, et lähima kuu jooksul mitte väljamüüdud etendusi ei olegi.
„Kuningas Richard Kolmanda“ puhul paneb mind imestama teatrikriitikute lakkamatu ind tuua viieteistkümnendast sajandi at ajaloolise intriigi vägivaldsed paralleelid tänapäeva. Ekspressi teatrikriitik sõnastas lausa, et tellitud mõrvad on asendunud avaliku arvamusega manipuleerimise ning info lekitamise ja ettesöötmisega. Eks ta ole, nii mõnigi kord on sulge peetud vahedamaks terariistaks kui pussnuga.
Kuid Vanemuise tükis olid mõrvad ja hukkamised elegantselt lahendatud. Kuidas, seda on võimalik ise vaatama minna. Kahjuks (tegelikult küll õigustatult) on tükk nii populaarne, et lähima kuu jooksul mitte väljamüüdud etendusi ei olegi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar