Täna arutati Riigikogu rahanduskomisjonis Keskerakonna ettepanekut töökohtade loomise kergendamiseks. meie ettepanek on, et motiveerimaks ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi looma raskel ajal uusi töökohti, annaks riik neile aastaks sotsiaalmaksuvabastuse (tingimusel, et palgatakse seni töötu olnud inimene ning vabastus on kuni kahe miinimumpalga ulatuses). Selleks, et töötajal oleks ravikindlustus ning töö eest arvestataks ka pensioniaasta, tasub sotsiaalmaksu riik. Nii võidab inimene, võidavad nii Haigekassa kui Pensionikassa, mis kõige olulisem – võidab ka riik.
Võit on väga lihtne. Kui täna on inimene töötuna registreeritud, siis riik tasub tema eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13 % miinimumpalga osas.
See on aastas 6 787 krooni (12 x 565,6).
Lisaks saab töötu kas töötuskindlustushüvitist või pikaajalise töötuse korral vähemalt toimetulekutoetust 1000 krooni kuus ehk 12 000 aastas.
Seega inimene, kellel pole tööd ja kes sõltub toetustest vajab riigi poolset rahastust minimaalselt 18 787 krooni aastas.
Keskerakonna ettepanekul tasub töötaja eest sotsiaalmaksu 33% (nii tervise- kui pensioniosa) riik.
Kui inimene teenib miinumumpalka, siis maksaks see riigile aastas 17 226 krooni (12x1435,5 kr).
Ehk selge võit nii inimesele, Haigekassale ja Pensionikassale kui ka riigile. Rääkimata tööandja olukorra leevendamisest, kus pole mõtet enam ümbrikupalgaga riskida. Inimene tasub omalt poolt ka tulumaksu.
Kahjuks ei saanud eelnõu toetust. Vastu olid valitsusparteide esindajad, kes ütlesid, et töötuse vähendamisele lahenduste leidmine pole mureks. Neil on juba palgatoetust, mida Töötukassa andmetel sai möödunud aastal 189 inimest.
Lubades seda suurendada, ei räägita ikka enamast kui 5000 töökohast. Seda on aga vähem, kui jaanuari esimese kahe nädalaga on end registreerinud uusi töötuid.
Kahjuks jätsid oma hääle andmata ka roheline ja rahvaliitlane. Siiski on neil võimalik oma toetus töökohtadele anda 26. jaanuaril, mil seadusemuudatus sotsiaalmaksu leevendamiseks jõuab Riigikogu täiskogu saali hääletamisele.
Võit on väga lihtne. Kui täna on inimene töötuna registreeritud, siis riik tasub tema eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13 % miinimumpalga osas.
See on aastas 6 787 krooni (12 x 565,6).
Lisaks saab töötu kas töötuskindlustushüvitist või pikaajalise töötuse korral vähemalt toimetulekutoetust 1000 krooni kuus ehk 12 000 aastas.
Seega inimene, kellel pole tööd ja kes sõltub toetustest vajab riigi poolset rahastust minimaalselt 18 787 krooni aastas.
Keskerakonna ettepanekul tasub töötaja eest sotsiaalmaksu 33% (nii tervise- kui pensioniosa) riik.
Kui inimene teenib miinumumpalka, siis maksaks see riigile aastas 17 226 krooni (12x1435,5 kr).
Ehk selge võit nii inimesele, Haigekassale ja Pensionikassale kui ka riigile. Rääkimata tööandja olukorra leevendamisest, kus pole mõtet enam ümbrikupalgaga riskida. Inimene tasub omalt poolt ka tulumaksu.
Kahjuks ei saanud eelnõu toetust. Vastu olid valitsusparteide esindajad, kes ütlesid, et töötuse vähendamisele lahenduste leidmine pole mureks. Neil on juba palgatoetust, mida Töötukassa andmetel sai möödunud aastal 189 inimest.
Lubades seda suurendada, ei räägita ikka enamast kui 5000 töökohast. Seda on aga vähem, kui jaanuari esimese kahe nädalaga on end registreerinud uusi töötuid.
Kahjuks jätsid oma hääle andmata ka roheline ja rahvaliitlane. Siiski on neil võimalik oma toetus töökohtadele anda 26. jaanuaril, mil seadusemuudatus sotsiaalmaksu leevendamiseks jõuab Riigikogu täiskogu saali hääletamisele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar