Seoses suure lumeuputusega on mitmelt poolt kostnud arvamust, et miks ei võiks lund koristama kutsuda töö kaotanud inimesi.
Tallinnas seda juba ka tehakse nn avaliku tööna, mida võib töötuna registreeritud inimene ühes kuus teha maksimaalselt 50 tundi, nii ei kaota ta 1000 kroonist toimetulekutoetust.
Eestis pakuvad sellist töövõimalust väga vähesed omavalitsused, peale Tallinna ja Tartu vaid kolmes maakonnas. Samas on tööde populaarsus kiirelt kasvanud. Vastavalt Töötukassa andmetele aasta tagasi jaanuaris vaid 26 inimest, veebruaris 50, märtsis 92, aprillis 305, mais 275, juunis 127, juulis 111, augustis 54, septembris 93. Valdav enamus neist töökohtadest olid Tallinnas (2009. aastal anti enam kui 700 töötule võimalus töötada ajutiselt linna heakorra töödel ning selleks kulus ligikaudu 2,4 miljonit krooni).
Tallinna algatusel tegime Keskerakonna poolt möödunud aasta septembris seadusemuudatuse, et ajapiirangut 50 tundi kuus laiendataks, nii et töötul oleks õigus osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus ehk 80 tundi kuus. Piirang 80 tundi kuus jätaks töötule piisavalt vaba aega töö otsimiseks ja ei õigustaks samas tähtajalise töölepingu sõlmimata jätmist, kui selline vajadus esineb. Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida kuni 810 krooni lisaraha kuus (tunnitasu alammäär on 27 krooni).
Kuigi selline töövõimaluse laiendamine ei kahjusta riigi ega kolmandate isikute huve ning ka Valitsus nentis, et eelnõu vastuvõtmine muudaks kohalikul omavalitsusel tööde korraldamise lihtsamaks, hääletasid siiski IRL ja reformikad seaduse vastu. Nagu öeldud, täna suudavad neid töid pakkuda väga vähesed linnad, seega oleks avalike tööde pakkumisel seekord omavalitsustele ärategemise rõõmu asemel olnud vaja tulla töö kaotanute poolele.
Tallinnas seda juba ka tehakse nn avaliku tööna, mida võib töötuna registreeritud inimene ühes kuus teha maksimaalselt 50 tundi, nii ei kaota ta 1000 kroonist toimetulekutoetust.
Eestis pakuvad sellist töövõimalust väga vähesed omavalitsused, peale Tallinna ja Tartu vaid kolmes maakonnas. Samas on tööde populaarsus kiirelt kasvanud. Vastavalt Töötukassa andmetele aasta tagasi jaanuaris vaid 26 inimest, veebruaris 50, märtsis 92, aprillis 305, mais 275, juunis 127, juulis 111, augustis 54, septembris 93. Valdav enamus neist töökohtadest olid Tallinnas (2009. aastal anti enam kui 700 töötule võimalus töötada ajutiselt linna heakorra töödel ning selleks kulus ligikaudu 2,4 miljonit krooni).
Tallinna algatusel tegime Keskerakonna poolt möödunud aasta septembris seadusemuudatuse, et ajapiirangut 50 tundi kuus laiendataks, nii et töötul oleks õigus osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus ehk 80 tundi kuus. Piirang 80 tundi kuus jätaks töötule piisavalt vaba aega töö otsimiseks ja ei õigustaks samas tähtajalise töölepingu sõlmimata jätmist, kui selline vajadus esineb. Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida kuni 810 krooni lisaraha kuus (tunnitasu alammäär on 27 krooni).
Kuigi selline töövõimaluse laiendamine ei kahjusta riigi ega kolmandate isikute huve ning ka Valitsus nentis, et eelnõu vastuvõtmine muudaks kohalikul omavalitsusel tööde korraldamise lihtsamaks, hääletasid siiski IRL ja reformikad seaduse vastu. Nagu öeldud, täna suudavad neid töid pakkuda väga vähesed linnad, seega oleks avalike tööde pakkumisel seekord omavalitsustele ärategemise rõõmu asemel olnud vaja tulla töö kaotanute poolele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar