Vietnam - sinna läheks kohe tagasi

Tallinnas toimuvad Eesti ja Vietnami välisministeeriumide konsultatsioonid, mille üheks eesmärgiks on kergendada eestlastele ka Vietnami viisarežiimi.

Kaunis Veitnam on väärt maa, kuhu reisida. Kui seni saab viisat taotleda Vietnami suursaatkonnas tingimusel, et ette on näidata nii saabumis- kui lahkumispilet, siis see on igasuguste viimase hetke sooduslennupiletite hankimiseks tee kinni pannud. Aga sellele vaatamata tasub Vietnamisse minna ja kiiresti. Sest praegu on tal veel eelis olla suhteliselt avastamata maa, vähemalt rikastest riikidest tulevatele turistivoogudele, kes automaatselt hinnataset tõstaksid. Üheks põhjuseks võib olla peletavana kõlav kommunistide võim. Teiseks aga kindlasti Vietnami sõja vari, mis tänase päevani tähendab sõjas maha külvatud ja seni lõhkemata laskemoona. Hinnatakse, et 1975. aastaks kui Vietanami sõda lõppes jäi maha 150 tuhat tonni lõhkemata laskemoona, mille tõttu on siiani hukkunud või vigastatud üle 40 tuhande vietnamlase. Ka täna soovitatakse džunglites mitte astuda sinna, kus sa pole kindel, et keegi teine oleks juba käinud.




Vietnami plussiks on aga väga mitmekülgne loodus. Mekongi delta, kaunid rannad ja mägised džungliteed. Liikumiseks on parim viis mootoratas, aga ka siseliinide lennuhinnad on mõistlikud ning lennukid viisakad. Vaadates tagantjärele oma reisipilte olen aga kindel, et parimat kööki, kui seni Vietnamis, pole ma kusagil varem kohanud. Praktiliselt iga kolmas pilt on söögist.

Hommikuti võis näha, kuidas kalurid merelt tulid ja rannasöögikohtades oli võimalik nende saaki kohe maiststa. Kas siis nuudliroa, supi või hautatud krabide näol. Väga huvitavad olid ka igasugused pätsikesed, mille sisse oli pakitud toores tšilliga maitsestatud kanaliha ning riisipannkoogid. Ei näinud just kõige apetiitsemad välja, aga maitse oli seda parem. Vietnamis on kerge liikuda, sest tänu prantslastele on vietnamis kasutusel meile arusaadav tähestik. Inimesed pole põrmugi pealetükkivad, aga samas sõbralikud. Ning ajalugu, templeid ja hauakambreid jätkub mitmekski täistööpäevaks vaadata. Rääkimata sõjaaegsetest katakombidest.