Täna hommikul kohtusin Riigikogus Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooniga. Delegatsiooni juht ütles mitu kiitvat sõna Eesti varemtehtud sammude kohta, eelkõige reservide kogumise osas. Ka arvati, et kuna Eestis algas kriis naabritest varem, sai ka reageering olla varasem. Sooviti jõudu Euroopa Liidu rahade kasutuselevõtuks, kuid hoiatati ka ohtude suhtes, mis võivad 2009. aasta eelarve viia euro-kõlbmatuks.
Ohtudena mainiti eelarvesse planeeritud maa- ja metsamüüki. Ohuna mainiti ka kohalike omavalitsuste raskusi, kuid eraldi kinnitati, et Tallinnaga on kõik korras. Kuid mis puutub 2011. aasta Riigikogule üleantud eelarveprojekti, siis selle defitsiit on ekspertide hinnangul suurem kui 3%.
Ajutiste tuluallikate asemel soovitati vaadata jätkusuutlikumaid variante. Seda nii ettevõtte tulumaksu, dividendide kui automaksu osas. Kinnisvaramaksu osas öeldi, et Eesti liigub maailma trendidele vastuvoolu ja peaks tagama kohalike omavalitsuste tulubaasi, sest nemad vastutavad kohaliku infrastruktuuri eest.
Last, but not least – astmeline tulumaks. Kui Eestis on vastased väitnud, et kaheastmelist maksu on raske koguda ja see on aldis maksupettustele, siis see kahtlus võeti kohe maha. Kiideti Eesti maksudeklareerimise eeskujulikkust ning kinnitati, et teise astme lisamine ei tee seda komplitseerituks. Tegelikult lausa soovitati meie üksikisiku tulumaksu tasakaalustada ja teha see maksumaksjale õiglasemaks, et väikese sissetuleku juures ei tuleks kohe liiga palju ära maksta.
Ajutised lahendused tuleb asendada püsivate tuludega 2011. aastaks. See tähendab paraku maksutõusu soovitust. Kuid valik kuidas leida optimaalne maksusüsteem uues kasvukeskkonnas, on poliitiline. Kui tõsta käibemaksu, siis kiirendab see tõusu, kuid väiksema sissetulekuga inimeste arvelt. Kui luua kõrgem maksuaste suurema sissetuleku saajatele, siis on see võrdsem koormuse jagamine Eesti inimeste vahel.
Maksutõus peab näima õiglane, rõhutas IMFi analüütik.
Ohtudena mainiti eelarvesse planeeritud maa- ja metsamüüki. Ohuna mainiti ka kohalike omavalitsuste raskusi, kuid eraldi kinnitati, et Tallinnaga on kõik korras. Kuid mis puutub 2011. aasta Riigikogule üleantud eelarveprojekti, siis selle defitsiit on ekspertide hinnangul suurem kui 3%.
Ajutiste tuluallikate asemel soovitati vaadata jätkusuutlikumaid variante. Seda nii ettevõtte tulumaksu, dividendide kui automaksu osas. Kinnisvaramaksu osas öeldi, et Eesti liigub maailma trendidele vastuvoolu ja peaks tagama kohalike omavalitsuste tulubaasi, sest nemad vastutavad kohaliku infrastruktuuri eest.
Last, but not least – astmeline tulumaks. Kui Eestis on vastased väitnud, et kaheastmelist maksu on raske koguda ja see on aldis maksupettustele, siis see kahtlus võeti kohe maha. Kiideti Eesti maksudeklareerimise eeskujulikkust ning kinnitati, et teise astme lisamine ei tee seda komplitseerituks. Tegelikult lausa soovitati meie üksikisiku tulumaksu tasakaalustada ja teha see maksumaksjale õiglasemaks, et väikese sissetuleku juures ei tuleks kohe liiga palju ära maksta.
Ajutised lahendused tuleb asendada püsivate tuludega 2011. aastaks. See tähendab paraku maksutõusu soovitust. Kuid valik kuidas leida optimaalne maksusüsteem uues kasvukeskkonnas, on poliitiline. Kui tõsta käibemaksu, siis kiirendab see tõusu, kuid väiksema sissetulekuga inimeste arvelt. Kui luua kõrgem maksuaste suurema sissetuleku saajatele, siis on see võrdsem koormuse jagamine Eesti inimeste vahel.
Maksutõus peab näima õiglane, rõhutas IMFi analüütik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar