Toasoe on kortermajas elades kulu, millest korteriomanikul säästa eriti ei õnnestu. Eriti suureks kujunevad arved just külmematel kuudel.
Vaatasin enda kolme viimase aasta veebruarikuu soojaarveid:
Veebruar 2007. 777 krooni
Veebruar 2008. 1127 krooni ja 58 senti
Veebruar 2009. 1552 krooni ja 62 senti
Kolme aastaga on arve kahekordistunud.
Mis on selle taga?
Kui 2007 aastal oli toasoojaks kasutatav maagaas aktsiisivaba, siis 14. juunil 2007 hääletasid Reformierakond, IRL ja sotsid selle poolt, et maagaasile kehtestati aktsiis 157 krooni 1000 kuupmeetri kohta.
Kui 2007 aasta veebruaris oli toasooja käibemaks 5%, siis alates juulist tõsteti see 18protsendile.
Oma blogi esimeses sissekandes üle aasta tagasi kirjutasin muide sellest samast "majandusimest".
Kuid selle talve hindu pole me veel näinud.
Samas tõsteti 2009. juulist toasooja käibemaksu 20 protsendile ning kergitati aktsiise 367 kroonini 1000 kuupmeetri kohta.
Riigieelarve arvudes tähendab see, et tulevaks aastaks planeeritakse ainuüksi maagaasi aktsiisist teenida 246 miljonit krooni ja sellele lisaks veel toasooja käibemaksust 560 miljonit krooni.
Vaatasin minagi Keit Pentuse telereklaami, kus ta lubas soojaarved poole odavamaks teha ja mõtlesin, kuidas Keitu aidata. Keskerakond ulatas abikäe – täna algatasime seaduse, millega saaks toasooja käibemaksu alandada. Madalam 9 protsendiline käibemaksumäär tähendaks inimestele maksuleevendust 251,8 miljoni krooni võrra ja me teeme analoogse parandusettepaneku ka tuleva aasta riigieelarvesse.
Tegelikult on pidev kaudsete maksude tõstmine viinud olukorda, kus inimesed, kes ei võitnud midagi tulumaksu alandamisest, on pidanud kordades enam hakkama maksma käibemaksu ja aktsiiside taha peidetud riigimakse. Koorem on lihtsalt ebavõrdselt jagatud väiksema sissetulekuga inimeste kanda.
Kolme aastaga on arve kahekordistunud.
Mis on selle taga?
Kui 2007 aastal oli toasoojaks kasutatav maagaas aktsiisivaba, siis 14. juunil 2007 hääletasid Reformierakond, IRL ja sotsid selle poolt, et maagaasile kehtestati aktsiis 157 krooni 1000 kuupmeetri kohta.
Kui 2007 aasta veebruaris oli toasooja käibemaks 5%, siis alates juulist tõsteti see 18protsendile.
Oma blogi esimeses sissekandes üle aasta tagasi kirjutasin muide sellest samast "majandusimest".
Kuid selle talve hindu pole me veel näinud.
Samas tõsteti 2009. juulist toasooja käibemaksu 20 protsendile ning kergitati aktsiise 367 kroonini 1000 kuupmeetri kohta.
Riigieelarve arvudes tähendab see, et tulevaks aastaks planeeritakse ainuüksi maagaasi aktsiisist teenida 246 miljonit krooni ja sellele lisaks veel toasooja käibemaksust 560 miljonit krooni.
Vaatasin minagi Keit Pentuse telereklaami, kus ta lubas soojaarved poole odavamaks teha ja mõtlesin, kuidas Keitu aidata. Keskerakond ulatas abikäe – täna algatasime seaduse, millega saaks toasooja käibemaksu alandada. Madalam 9 protsendiline käibemaksumäär tähendaks inimestele maksuleevendust 251,8 miljoni krooni võrra ja me teeme analoogse parandusettepaneku ka tuleva aasta riigieelarvesse.
Tegelikult on pidev kaudsete maksude tõstmine viinud olukorda, kus inimesed, kes ei võitnud midagi tulumaksu alandamisest, on pidanud kordades enam hakkama maksma käibemaksu ja aktsiiside taha peidetud riigimakse. Koorem on lihtsalt ebavõrdselt jagatud väiksema sissetulekuga inimeste kanda.
.JPG)
4 kommentaari:
Enamik jutust on jälle tüüpiline valimiseelne näpuga näitamine. Jätaks selle hetkeks kõrvale ning püüaks pigem leida vastust küsimusele, miks alates oktoobrist gaasi hind kodutarbijale langeb, Tallinna Kütte küsitav megavati hind aga tõuseb? Ja miks on keskkütte megavati hind enam-vähem võrdne Eesti Energia pakutava "küttepaketiga"? S.t. elektriradiaatoriga kütmine on umbes sama kallis kui keskküte.
Käibemaks ei ole antud olukorras kuigivõrd oluline, sest see on praeguse seisuga gaasil, elektril ja keskküttel sama.
Kukub kuidagi veidralt välja - need inimesed, kes oma maja või korteri kütteks kasutavad gaasi on justkui eelisolukorras, sest vaatamata gaasi aktsiisitõusule ning sellele, et gaasi on kodutarbija jaoks kogu aeg maksustatud 18 (nüüd 20) protsendiga, on gaasiga kütmine ikka keskküttest odavam.
Miks?
Tere Kadri!
Väga õige teema püstitus. Ehitasin oma perele 1997 maja ja pikalt kaalusin millist kütet valida. Minu valik oli kodumaine küte ehk elekter. Toodetakse seda ju meie oma põlevkivist, ja seda siis ka väga soovitati ja propageeriti. Oli ka kõige odavam ehitada ja soodus maksta. Kuid oli üks aga, nimelt käibemaks oli 18%. Korterelamud mis kasutasid masuudi või gaasi abil toodetud toasooja maksid aga 0% hiljem 5%. Tundsin siis karjuvat ülekohut, miks riik maksustab toasooja nii erinevalt. Üks meie oma toodetud ja teine importtoorel. Nüüd on nagu asi tasakaalus. Samas ei ole mul midagi selle vastu kui meie laiuskraadidel oleks kodusoojus käibemaksust vaba. Ehk lisate siis ka elektrikütte sinna eelnõusse.
Lugupidamisega
Mul tuli selle reformierakonna abikäe ja "hea haldjas" Pentuse peale mõte, et nüüd aitab parema käega kütte arve peale minestanul tõusta aga mõned aastad tagasi lajatas vasaku käega kaugküttele käibemaksu juurde. Lisaks on eelarvesse tulude saamiseks tõstetud majutusteenuse käibemaks 5 % pealt 18le (selle aasta jaanuarist) ja nüüd juulist veel 1,7% otsa.
Seega ei ole korterite kütmiselt käibemaks tõstmine sugugi ainus viimaste aastate kaudsete maksude tõstmine. Lisaks on veel nimetamata etendusasutuste piletite ja raamatute ning ajakirjanduse käibemaksu tõstmine. Samuti KMA ja ARKi teenustasude tõusud. Suitsust ja etanolist ma parem ei räägi, sest neid ise ei tarbi aga autokütuse aktsiisi kasvatamine on tõstnud kogu teenuste spektrit.
Kokkuvõttes: tagasi tuleks pöörata rohkem kui vaid kaugkütte käibemaks. Tekkiva augu tuludes peaks katma astmelise tulumaksuga.
tead Ivar,
erinevatele energiallikatele on lisatud ka erinevas summas aktsiise. Elektri odavuse üle ei tasu täna enam rõõmustada, sest nagu võib lugeda valitsuse plaanidest: kodusid kollitab elektri hinna tõus, halvimal juhul võib aktsiis tõusta kolm korda.
http://www.epl.ee/artikkel/480368
2010. aasta eelarvekavas on planeeritud elektriaktsiisi laekumiste tõus ja nüüd siis selgub, et selle peavad kinni maksma kodutarbijad.
Postita kommentaar