reede, 13. märts 2009

Otse-eetris


Olen täna Vikerraadio otse-eetris kell 14.05 kuni 15.00 (kordus õhtul 19.05) ja järelekuulamisvõimalus netis.


Otse-eeter on tänuväärne vaheldus lühikestele uudistesaadetele, kus kunagi ei tea, mida toimetajakäärid su tsitaatidega teinud on. Tõsi, oma mõtteid täies mahus aitab edastada ka seesama blogi. Näiteks Edgar Savisaare viimane postitus on küll väga pikk, kuid see-eest tuumakas arvamusavaldus, mida ühestki päevalehest ei leia.

Ma loodan, et täna tuleb Reporteritunnis muuhulgas jutuks ka mõni neist teemadest:

Euro – kas tuleb juba 15 kuu pärast nagu Ansip lubab ja mida see meie majandusolukorras parandab?

Mulle tundub, et tänases majandusseisus on suurimaks probleemiks hoopis sisenõudluse äralangemine ja sellest probleemist ei aita euro meid üle kuidagi. Järelikult juhib ta selle jutuga lihtsalt tähelepanu kõrvale tõsiasjast, et valitsusel puudub jätkuvalt toimiv plaan olukorraga hakkama saamiseks.

Töökohad
–kuidas hoida tänaseid töökohti ning peatada edasine töötuse kasv?

Eile pidas sotsiaalminister Pevkur Riigikogus ettekande, kust kumas läbi, et ainus uus vahend, mille valitsus on välja käinud, on töölepingu seadus, mille abil saab praegu pidevalt vallandatavaid inimesi veelgi lihtsamini vallandada. Vajame abipakette, mis annavad taas tööd läbi ehituste ja teetööde, seda ka suurtest linnadest väljaspool. Edgar Savisaar on näiteks välja käinud idee premeerida uute töökohtade loomist riiklikust fondist 10 000 krooniga

Riigieelarve – palju veel tänavu kärbitakse, milliseks kujuneb 2010 ja kas kärpimisele on alternatiive?

Astmelise tulumaksu idee, mille andsin Riigikogule üle 23. veeebruaril ei ole siiani rahanduskomisjonis arutusele jõudnud. Pole teda ka järgmise nädala päevakorras. Antud ettepanek on juba leidnud tigedat vastukaja parempoolsetelt erakondadelt, kuid me peame endale aru andma, et kõrgema maksukoorumuse alternatiiviks oleks edasine riigieelarve kärpimine.

Valitsus versus linnad ja vallad.

„Valitsus ei taha teadvustada tõsiasja, et omavalitsused on need, kelle kulutused rasketel aegadel pigem suurenevad, seda just hätta sattunud inimeste abistamiseks” see on vaid üks mõte ülalviidatud Savisaare seisukohast.

Lõpetuseks eilse päeva tsitaat Reporteri uudistesaatest, Narva linna vaatepunktist: „Kui sa oled just oma töö kaotanud, siis sul on ükskõik, mida Ansip räägib. Tähtis on, mida ta teeb.”

3 kommentaari:

Asjadest ütles ...

jajah, see kõik on väga tore, mis sa siin räägida, aga tegelt tahaks teada hoopis muud. Asi on selles, et Kadri peaks suhtlema inimestega hoopis teisel tasandil, kui see seaduse ja majanduse-jutt. Seda me teame isegi.

vaja oleks hoopis seda, et kadri jagaks igasuguseid stiili-nippe. Mis lõhnaõli on präägu moes, kust asju saab osta, mis on lahedad poed, kus tehakse head maniküüri, kas juuksepikendustesse tasub investeerida, mis teeb mehest mehe jne. On vaja selliseid -elulisi -asju teada. Mitte pajatada mingeid muinaslugusid majandusest mis ei haaku absoluutselt tavalise igapäevase eluga. See on umbes sama jabur, kui rääkida tuumaenergiast. No kes meist kasutab tuumaenergiat? Mitte keegi! kasutatakse elektrienergiat hoopis. Nii et räägiks ikka asjast, eks?

Kadri Simson ütles ...

Eks ma ole ju igapäevasest elust üritanud ka kirjutada: kus tasub uisutamas käia, kuidas talvel sinilill õitsema ajatada ning mis raamatuid tasub lugeda:)

Usun, et blogosfääris on rohkelt ka selliseid saite, kust sina Asjadest omale meelepäraseid stiilinõuandeid saaksid. Kuid kui Sul mõnikord taas peaks tekkima huvi arvamuse vastu siin Eesti riigis toimuva kohta, siis tule mo juurde tagasi...

Asjadest ütles ...

Jajah. Tähendab, asi on nii, et ma soovitaksin ise kah ikka midagi. Üks eriti šeff raamat on Fazil Iskanderi Loomingu Raamatukogus 1989 44-46 ilmutatud raamat "Küülikud ja maod". See peaks olema kõigile riigimeestele kohustuslik kirjandus. Umbes nii nagu kunagi oli koolis kohustuslik "Noor kaardivägi" ja "Kuidas karastus teras". Pärast tuli kirjutada pikki oopuseid sellest, miks sai vassilist kurjategija-reetur, aga jefimovist hoopis vapper kommunist. kuigi alguses tundus hoopis, et just jefimovist saab fašist. Aga võta näpust!
Niuke see elu juba on.

Ja stiilinõu oleks ikka väga vajalik, sest puuduvad selged orjentiirid. Kas peaks uskuma seda mida räägitakse ajakirjas Stiil või peaks juhinduma hoopis Anu Saagimi näpunäidetest? Või mida?

Ja üldse. Mis seal riigikogus toimub? Kas mehed ikka komplimente teevad? Kas märkavad uut kostüümi (roosat?)? Värsket soengut? Aga kingi?
Mida tuleb teha, et nad märkaks?

Vatt sellised teemad. Taustaks võib seda majandusejuttu muidugi kah rääkida...