Karikatuuri alltekst : surmasõlme ajal lendas taskutest ka viimane raha...Valitsus eelsoojendas juba mõnda aega täna avalikustatud Rahandusministeeriumi kevadist majandusorignoosi ning selle sõnumit. Kuid sõnum, et majanduslangus Eestis laskub 2008. aasta miinus 3,6 protsendilt tänavu 8,5 protsendini, tundub kolmanda ilustamisena.
Teine ilustamine, tuletame meelde, toimus vaid 3 kuud tagasi, kui detsembris Reformierakonna, IRLi ja sotside heakskiidu saanud 2009. aasta riigieelarve tulud rajanesid usul, et 2009. aasta majanduskasv on 2,6 protsenti.
Miks siis miinus 8,5 ikka ilustamisena tundub?
Esiteks seetõttu, et kui möödunud aastal oli Eesti majanduslangus maailma viie kiirema seas ning Euroopa Liidus jätkus sellele vaatamata keskmine kasv 1,5%, siis tänavu ennustatakse ka EL keskmist majanduslangust ligi neljaprotsendilisena. Kui Eesti tööpuudus on üks kiiremini kasvavaid ning meie valitsusel puudub endiselt mingisugunegi majanduse elavdamise plaan, siis pole ju alust eeldada, et meie langus iseenesest pudurdub.
Teiseks avaldas Statistikaamet täna kuivad numbrid: kaupade jaemüük vähenes 2009. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 18% ning
tööstusettevõtete toodang vähenes samas võrdluses 30%. Töötleva tööstuse toodang vähenes veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 33%, mis viis toodangu tagasi 2003. aasta tasemele.
Praegu räägib peaminister Ansip (ja täna ka tema truu kaaslane, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi) vaid eurotsooniga liitumisest ja nimetab seda Eesti ees seisvaks ainsaks ülesandeks lootuses, et see lisab Eesti majandusele kindlust.
Peaministril on eesmärgid ja vahendid sassi läinud. Eestil saab praegu olla ainult üks esmaülesanne - see on majanduslanguse peatamine. Eurole üleminek on ainult kaudne vahend majandusliku kindlustunde loomiseks. Suur osa praegusest eurojutust on ainult tähelepanu kõrvalejuhtimine sellelt, et valitsusel pole plaani, kuidas kriisist välja tulla.
Segastel aegadel aitavad kolm reeglit:
ole valmis halvemaks stsenaariumiks
headel aegadel varu reserve
reageeri kiirelt esimestele ohumärkidele.
Tänasel valitsusel oleks võimalik adekvaatselt tegutseda esimeses ja viimases punktis, kuid seda kolmikliitu vist tardumusest enam ei ärata.
1 kommentaar:
Ma saan sellest jutust nii aru, et küüni alla tuleks kaevata punker, soetada püssile varulaskemoona ja osta kotitäis vilja. Väärisesemed ja kuld tasub igaks juhuks küüni nurga juurde maha matta.
Sest eks ole ju ka ajalugu näidanud, et maha maetud hõbe ja kuld säilitab oma väärtuse ka sajandeid hiljem -hoolimata kõigist pensionisammastest? Ja relva abil saab kõik ülejäänud probleemid lahendada -toidu, kütte jmt? Näiteks Liivi Sõja ajal polnud keegi nii loll, et oleks vabatahtlikult hakanud põldu harima (= tööd tegema), sest kunagi ei teadnud millal saak sult käest ära võetakse (=pensionisammas) -palju mõtekam oli hankida elatusvahendeid röövides. Loogiline kah tegelikult. Igasugused kataklüsmid soodustavad ju varade ümberjagamist. Ja ega looduse vastu ei saa.
Postita kommentaar