reede, 7. jaanuar 2011

Miks mulle aitab?


Suure kirikuskandaali varjus ilmus möödunud aasta lõpus üks tagasihoidlikult kajastatud uudis sellest, et Eesti Pank alandab 2011. aastaks majanduskasvu prognoosi ja kasvatab hinnatõusu ennustust.

Täna andis rahandusministeerium üle kinnituse, et nad peavad möödunud aasta hinnatõusu mõõdukaks. See peaks tekitama tunde, et kui 2011 inflatsioon tuleb veerandi võrra veel suurem, on see tänaste valitsejate hinnangul vaid natuke vähemmõõdukas. Oskuslikult manipuleeritakse ka arvudega, Eesti puhul räägitakse ennustatavast aastasest hinnatõusust 4% ja ei mainita detsembri ligi 11% toiduainete hinnatõusu, samas kui Euroopa Liidu hinnatõusust rääkides mainitakse vaid detsembri numbrit, mis on 2,2% (uudis siin).

Me loeme sellest, kuidas rahandusminister Jürgen Ligi on oma eelkäija Aivar Sõerdi „maailma parima rahandusministri“ sussidesse astunud, aga ei kuule piuksigi sellistest tunnustatud mõttekodade analüüsidest, kes muretsevad Eestis aset leidnud ränga majanduslanguse, pikaajalise tööpuuduse kestmajäämise ning hinnatõusude pärast (loe Center for Economic and Policy Research blogi)

Olgu, mõnikord pole vajagi lehest lugeda seda, mida me ise iga päev näeme. Seda, et toit on kallim kui aasta tagasi teab iga laps. Piima hinnaga on lood nagu kellaajaga, ei ole mõtet seda pähe õppida, sest ta muutub pidevalt.
Miks hinnad tõusevad Eestis kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt? Tõusu mootoriks oli Statistikaameti hinnangul mootorikütuse 20,1%-line, elektri, soojusenergia ja kütte 6,9%-line ning toidu ja mittealkohoolsete jookide 3%-line kallinemine.

Kütus, soojus ja elekter on saanud tänase valitsuse poolt kordades makse juurde. Käibemaks ja aktsiisid on nähtavad hinnakruvijad. Aktsiisi tõstmine põllumeestele teeb nende jaoks kallimaks nii saagi külvamise kui koristamise, selle tasub aga toidu ostja. Kallim elekter viib üles toidu tootja kulud, selle tasub aga toidu ostja. Kallim aktsiis kergitab toidukaupade kohaleveo maksumust, ka selle tasub toidu ostja. Nii pole selles, et toolse leib maksis jaanuaris 2009 napilt alla 1 EURO ja täna juba veerandi võrra enam süüdi vaid põud Venemaal vaid ka meie oma valitsuse maksupoliitika.

Hea lugeja, kui sa oled siiamaani jõudnud, siis tahad kindlasti teada, mida ma teisiti teeks? Ajal, mil kärped lõid kõige valusamalt väikese sissetulekuga inimesi (tudengite stippide vähendamine, pensionide kojukande maksustamine, laste ranitsatoetuse kaotamine jne jne) ning juurde ei tulnud mitte ühtegi sotsiaaltoetust riigilt, panid valitud maksutõusud koormuse just väikesepalgalistele, lastega peredele ja eakatele. Sööma ja tuba soojana hoidma peavad kõik. Seega oleks vaid õiglane alandada käibemaksu toasoojale, ravimitele ning põllumeeste kütusele ning kehtestada euroopalik tulumaks.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Räägite ainult toiduainetele mõjuvast hinnatõusust (tänu elektri ja kütte tõusule). Kuid samas mõjutab suuresti elektri hinnatõus ka tööstuse (sh väikeettevõtjate) kui mitte lõpphindu siis lööki tegijate taskule küll.