Piinlik vaikus – nii võttis tänases Raadio 2 saates olukorra kokku Kalle Muuli, kui Anvar Samost sai aru, et oli kolmapäevases valimisstuudios täiesti põhjuseta trampinud Urve Palo Tallinn-Tartu maantee küsimuses. Nimelt luges Samost sotside programmi liig hooletult ja püüdis Palo panna tunnistama, et sotsid lubavad neljarealist kiirteed kuni Luhamaani.
Uudne formaat, kus justkui erapooletud ajakirjanikud tegelikult ideoloogilistel alustel mängisid ühte väravasse, tekitas hämmastust ka hiljem saadet kommenteerinud inimestes.
Minu muljed ETV esimesest majanduse, tööpuuduse ja maksude teemalisest valimisdebatist on kahetised. Ma mõistan, et kui stuudios on kaheksa erakonna esindajad, kaks saatejuhti ning neli kommenteerivat ajakirjanikku, siis paratamatult jagub saateminuteid oma seisukohtade tutvustamiseks napilt.
Samas oli saade viisakas, sõna võeti siis kui selleks sõna anti ja sellest viisakusest tulenevalt ei soovinud keegi oma väärtuslikke sekundeid kulutada teistele reageerimiseks, vaid ainult oma mõtete edastamiseks. Mõni televaataja ütles hiljem, et see tegi saate igavaks. Kuskil saate keskel (peale pikka sõrmega viibutamist ja sõnajärje ootamist) avastasin, et olin endale märkinud pika rivi Partsi ja Ligi lausetest, millele oleks tahtnud vastata. Otsustasin, et teen seda hoopis hiljem ja siin blogis. (Lisaks on blogosfääris lüümikuid esitada palju mugavam kui telestuudios :-)
Vastasseis täna valitsuses istuvate meestega oli ju saateski väga selge. Mina leian, et peamine küsimus on see - kuidas kosuda tänasest kriisist ja kuidas saavutada seda, et taolises mahus majanduskriis ja nii ränk tööpuudus Eestis ei korduks? Näen siin peamise lahendusena mõtteviisi muutust. Me vajame arusaama, et valitsus saab majandust elavdada, me vajame arusaama, et riik suudab tööhõivet parandada ja me vajame arusaama, et valitsuse tegevusel on hindadele oma mõju. Kokkuvõttes, me vajame aktiivse majanduspoliitikaga valitsust, mitte sellist, kes saab 5000 eurot kuus palka ja ütleb, et süüdi on naftasheik, kes hakkas oma toodangut kallimalt müüma. Valitsus ei saa olla mingi sekkumatu pealtvaataja ega sõltumatu analüütik. Nende asi on tegutseda, kui tõuseb tööpuudus või kasvad hinnad - nii nagu Euroopa keskpangast öeldi - te peate hinnad kasvõi jõuga all hoidma. Ja ma ei mõtle siin, et valitsus läheb ise poes silte vahetama. Tal on selleks oma vahendid.
Vaatan oma märkmeid (ainus paber, mis mul stuudios kaasas oli, oli Ligi ja Lipstoki kiri Jean-Claude Junckerile ja Olli Rehnile, kus lubati 2011-2012 muuta sotsiaaltoetused vajaduspõhiseks ja jätkata kaudsete maksude tõstmist. Niisiis selle kirja vahele olen märkinud kolm lausungit, mida pean ümberlükkamist väärivaks).
Esiteks teatas Ligi, et Eesti on viimase kahe aasta jooksul olnud Euroopas üks kiiremini arenevatest riikidest. Lisan siia graafiku, kus viimase 4 aasta jooksul on võrdlusesse pandud Eesti ja Iiri SKP. Alguspunktiks on mõlema riigi tase aastal 2007.
Teiseks teatas Parts, et inflatsiooniga tegeleda ei ole võimalik. Seda, et kas hoo sisse saanud hinnatõus üldse maha rahuneb, sõltub vaid kellegi teise otsustest räägivad meile ka peaminister ja tema erakonnakaaslased.
Mõnikord ongi nii, leidub nähtusi, millest meie jõud üle ei käi. Väikeriigina peame tundma oma võimete piire. Kuid millegi pärast käivad sealtsamast Euroopast inimesed meile rääkimas, kuidas asjad meist endist sõltuvad. On käinud soomlane Euroopa Komisjonist, ja rääkinud, kuidas me peaksime hinnataset paigal hoidma. On käinud prantslane, Euroopa Keskpangast, ja kõnelenud, et hinnad tuleb all hoida kasvõi jõuga. Euroopas nähakse meie maksupoliitilisi võimalusi, aga siin eelistatakse käsi laiutada ja paratamatusele viidata.
Kolmandaks mainis Parts, et viimasel kahel aastal on tööpuudus vähenenud. Sellele vastuseks on Haigekassa statistika, mis näitab, et 2008. aasta lõpus oli Eestis 658000 inimest, kelle töötasu eest tasuti ka sotsiaalmaksu. Viimastel andmetel on selliseid inimesi 14% vähem ehk pea 100 000 töökohta vähem.
Last but not least – maksud. Poliitikauuringute keskus Praxis analüüsis erakondade valimisplatvorme maksude osas. Praxise põhijäreldus kõlas, et praeguse opositsiooni lubadused on majanduse stabiilsust suurendavad. Kui põhiküsimus on, kuidas saavutada, et Eestis ei korduks enam taolises mahus majanduskriis ja nii ränk tööpuudus, siis igasugune tulumaksusüsteemi progressiivsemaks tegemine aitab jahutada liiga kiiret majanduskasvu ja ergutada liiga aeglast majanduskasvu. Analüüsi täisteksti loe siit.
6 kommentaari:
Sotside kodulehel kaks korda kirjas Luhamaa: http://sotsdem.ee/programm/majandus/
copy-paste sotside programmist:
Jätkame riiklikke investeeringuid infrastruktuuri (Tallinna-Tartu-Luhamaa neljarealine maantee, lennuühendus oluliste finantskeskustega jt), kasutades selleks struktuurifondide ja riigieelarve vahendeid ning lubades riigieelarve defitsiiti
Tõepoolest, vaatasin kommentaaridest innustunult ka ise sotside kodulehele ja online versioonis lubavad tõesti seda, milles Samost valimisstuudios Palo nuhtles. Kuid ilmselt trükises on asi parandatud, sest raadiosaates luges Samost ette selge lausungi neljarealisest teest kuni Tartuni.
Näed, kuidas uudishimulikke oma programmi rida-realt läbi lugema saada :)
Keski programmi leiab siit:
http://www.keskerakond.ee/valimised
Vaatasin minagi seda valimisstuudiot ja kas see on nüüd mingi uus joon vasakerakondadel püüd Soome poole? Kas Soome on riigina mingi eeskuju Teile?
Olen tõsiselt nõrdinud, sest sealse eluga pisut rohkem kursis oleva inimesena ei sooviks mingil juhul, et meie riik seda teed läheks. Tõsi, üksikisiku seisukohast ja eriti välismaalase ja suhteliselt madalama sissetulekuga inimese seisukohalt ei ole midagi halba öelda, kuid isegi nn. keskklassi arusaamine on juba erinev.
Nimelt on ka Soome ilmselt jõudnud arusaamisele, et sellise sotsiaalpoliitikaga nad ilmselt järgmisesse aastakümnesse välja ei vea ja ilmselt paljude viimasel ajal Soome suundunud eestlaste nördimuseks kaob ära see õigus peale 5 aastat Soomes maksude maksmist tekkivale õigusele saada pensionit. Isegi selle miinimumpensioni saamise õigus tekib ilmselt peale 15 aastat kui mitte veel pikema perioodi järel. Vähemalt see on minu mulje järgi üks esimesi samme. Miks vaikitakse sellest, et Soome riik on juba praegu sunnitud võtma laenu, et maksta välja oma seadustega ettenähtud toetusi? Või ongi selline plaan vasakspoolsetel, et las meie elame ja lapsed maksavad? Tunnistan ausalt, et mina küll oma lastele ei tahaks pärandada mingit võlakoormat, ei üksikisiku tasandil, ei riigi tasandil. Kas me oleme ikka nii rikkad ja efektiivsed ja riik sedavõrd kapitaliseeritud, et endale sellist elu lubada? Kas me ei sae mitte seda oksa kus istume?
"Lisan siia graafiku, kus viimase 4 aasta jooksul on võrdlusesse pandud Eesti ja Iiri SKP."
Ainult SKP jälgimine ei ole adekvaatne. Näide: külmal talvel tuleb näiteks Soomes tööstushooneid kütta, soojemal lõunamaal aga mitte nii oluliselt. Seega sama kauba tootmisel kasvatab üks riik oma SKP-d rohkem kui teine, ceteris paribus. SKP ei näita üldise heaolu kasvu (maavarade kaevandamine, rikkad pensionärid tarbivad väga kalleid raviteenuseid, kasvatades seeläbi SKP-d)
Postita kommentaar