Homme õhtul peaks Brüsselis kogunevad 27 Euroopa Liidu liikmesriigi peaministrid ning Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso leidma üksmeele Euroopa Liidu presidendi ning kõrgema välispoliitika esindaja osas.
Nädalavahetusel Suurbritannias NATO Parlamentaarse Assamblee kohtumistel sai muuhulgas räägitud ka neist kahest positsioonist. Tõsi, vaid kuluaarivestlustes. Nimelt oli assambleel üheks esinejaks ka brittide välisminister David Miliband (fotol NATO PA üritusel), kelle nimi kuni viimase ajani oli üks tõsiseltvõetavamaid EL välisministri positsioonile.
Miliband aga andis ametlikult teada, et ta jääb kuni valimisteni Gordon Browni valitsusse ning läheb koos leiboritega vastu valimistele (mis tõenäoliselt toimuvad 5.mail). Neist valimistest ootavad kõik leiborite kaotust ning vastavalt briti tavale astub valimised kaotanud peaminister oma erakonna esimehe kohalt tagasi. Seetõttu ei soovigi Miliband Suurbritanniast lahkuda. Saades leiborite esimeheks, on tal 5 aasta pärast reaalne võimalus saada ise peaministriks.
Brittide seni pikima karjääriga peaministrist Tony Blairist on räägitud kui tõsisest kandidaadist EL presidendi ametikohale. Tema kahjuks räägib see, et Suurbritannia ei kuulu ei Schengeni viisaruumi ega eurotsooni. Ka on Blair liiga tugev, et teised kaks Euroopa suurjõudu Prantsusmaa ning Saksamaa rahul oleks.
Nii paistab enim võimalusi olevat üsna hallil Belgia peaministril Herman Van Rompuyl. Paar nädalat tagasi Brüsselis mainis üks volinik, et Rompuy on muljet avaldanud oma läbirääkimisoskuse ning kompromissidele alti olemisega.
Samas, Euroopa Liidu tipp-positsioone vaadatakse paketina. Mitte niivõrd riikide osas, kuivõrd ka poliitilise jaotuse mõttes.
Nädalavahetusel Suurbritannias NATO Parlamentaarse Assamblee kohtumistel sai muuhulgas räägitud ka neist kahest positsioonist. Tõsi, vaid kuluaarivestlustes. Nimelt oli assambleel üheks esinejaks ka brittide välisminister David Miliband (fotol NATO PA üritusel), kelle nimi kuni viimase ajani oli üks tõsiseltvõetavamaid EL välisministri positsioonile.
Miliband aga andis ametlikult teada, et ta jääb kuni valimisteni Gordon Browni valitsusse ning läheb koos leiboritega vastu valimistele (mis tõenäoliselt toimuvad 5.mail). Neist valimistest ootavad kõik leiborite kaotust ning vastavalt briti tavale astub valimised kaotanud peaminister oma erakonna esimehe kohalt tagasi. Seetõttu ei soovigi Miliband Suurbritanniast lahkuda. Saades leiborite esimeheks, on tal 5 aasta pärast reaalne võimalus saada ise peaministriks.
Brittide seni pikima karjääriga peaministrist Tony Blairist on räägitud kui tõsisest kandidaadist EL presidendi ametikohale. Tema kahjuks räägib see, et Suurbritannia ei kuulu ei Schengeni viisaruumi ega eurotsooni. Ka on Blair liiga tugev, et teised kaks Euroopa suurjõudu Prantsusmaa ning Saksamaa rahul oleks.
Nii paistab enim võimalusi olevat üsna hallil Belgia peaministril Herman Van Rompuyl. Paar nädalat tagasi Brüsselis mainis üks volinik, et Rompuy on muljet avaldanud oma läbirääkimisoskuse ning kompromissidele alti olemisega.
Samas, Euroopa Liidu tipp-positsioone vaadatakse paketina. Mitte niivõrd riikide osas, kuivõrd ka poliitilise jaotuse mõttes.
Viiest kolm kohta on jagatud. Euroopa Komisjoni president konservatiiv José Manuel Barroso, Euroopa Parlamendi president konservatiiv Jerzy Buzek, NATO peasekretär liberaal Anders Fogh Rasmussen.
Kui nüüd räägitakse EL presidendi ametis Herman Van Rompuyst, kes on Flaami kristlik-demokraatliku partei esimees ning EL välisministri positsioonile ka endisest NATO peasekretärist Jaap de Hoop Schefferist, kes samuti kristlik-demokraat.
Seega sotsiaaldemokraatidel ja Tony Blairil on teatud õigustatud ootus homseks õhtuks, sest konservatiivid on oma tõsise esindatuse juhtpositsioonidel juba saanud.
Ning oma hääle on kuuldavaks teinud ka euro-naised (nt Siiri Oviir oma kolleegidega Europarlamendis), kes pole rahul sellega, et kõik tipp-positsioonid on ühekülgselt meespoliitikutele sattumas.
1 kommentaar:
Leitigi siis see sotsist naine ... Catherine Ashton.
Postita kommentaar