Kadripäeval kestis Riigikogu istungitesaalis töö katkematult 10 tundi. Peateemaks oli järjekordne maksutõus, kuid vähemtähtis ei olnud ka koolireform, mis ähvardab kinni panna pea pooled Eesti gümnaasiumid. Korrus allpool pidasid aga kihnlased kadripäeva. Fotol on Kihnu Virve pere tantsupoognaid keerutamas.
Istungipäeva alguses teatas peaminister minu küsimusele vastates, et valitsus ei ole kütuseaktsiisi järjekordset tõstmist arutanud ja valitsus ei ole ka sellist ettepanekut teinud. Ometi oli maksutõus seadusesse saanud.
Aga sellepärast, et kordumas on kevadine olukord. Siis saatis valitsus Riigikokku teise negatiivse lisaeelarve, millele päev peale eurovalimisi lisati Riigikogus Reformierakonna, IRL-i ja Roheliste häältega käibemaksu tõus ning aktsiiside tõus. Peaminister Ansip võib teha nägu, et temasse see asi ei puutu, kuid me kõik mäletame, mis sellest esimesest Rohelistega sündinud diilist välja tuli. Õiguskantsler andis sellele kiirustamisele ja läbimõtlematule rahmeldamisele oma hinnangu ning kuulutas käibemaksu tõstmise põhiseadusevastaseks. Toona sai lubatud, et Riigikogu õpib antud juhtumist oma õppetunnid.
Istungipäeva alguses teatas peaminister minu küsimusele vastates, et valitsus ei ole kütuseaktsiisi järjekordset tõstmist arutanud ja valitsus ei ole ka sellist ettepanekut teinud. Ometi oli maksutõus seadusesse saanud.
Aga sellepärast, et kordumas on kevadine olukord. Siis saatis valitsus Riigikokku teise negatiivse lisaeelarve, millele päev peale eurovalimisi lisati Riigikogus Reformierakonna, IRL-i ja Roheliste häältega käibemaksu tõus ning aktsiiside tõus. Peaminister Ansip võib teha nägu, et temasse see asi ei puutu, kuid me kõik mäletame, mis sellest esimesest Rohelistega sündinud diilist välja tuli. Õiguskantsler andis sellele kiirustamisele ja läbimõtlematule rahmeldamisele oma hinnangu ning kuulutas käibemaksu tõstmise põhiseadusevastaseks. Toona sai lubatud, et Riigikogu õpib antud juhtumist oma õppetunnid.
Taavi Rõivas, reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees esines avalikkuses sõnumiga, et tema sellest maksutõusust tulenevat hinnatõusu ei hakka märkamagi. Kuid enamus inimesi märkab, sest aktsiisid bensiinile, toasoojale ja elektrile on tõusmas kahe aasta jooksul juba kolmandat korda.
Valitsusel võib ju olla mugav vaadata, et kui tõstad kaudseid makse, siis eelarvesse raha muudkui voolab. Nii planeeriti sel suvel teise negatiivse lisaeelarve puhul, et aktsiisi tõstmisest 10 % võrra saadakse poole aasta jooksul 2009. aasta eelarvesse lisatulu 160 miljonit ja 2010. aastaks 430 miljonit, seejuures on arvestatud ka käibemaksu täiendava laekumisega. See otsus tehti suvel ära ja oli septembris valitsuse poolt koostatud 2010. aasta eelarves juba naturaalse osana sisse kirjutatud. Nüüd siis erakorraliselt veel 450 miljonit aktsiisitõusu erinevatele kütustele.
Seega oleme astumas 2010. aastasse, kus aktsiiside tõusu elektrile, toasoojale
ning kütustele on planeeritud 880 miljoni jagu enamaks, kui oli aastatagune
tase. See raha ei laeku riigieelarvesse ei tea kust, vaid seda maksavad läbi
hinnatõusude tagasi kõik Eesti inimesed. Õiglasem oleks tõsta tulumaksu
suurema sissetulekuga inimestele, sest neil on täna töö, mida tuhandetel
enam ei ole.Kaudseid makse maksavad kõik.
Ma küsisin täna peaministrilt, kas tal on olemas analüüs, kuidas sellised maksutõusud löövad väiksema sissetulekuga inimesi ja ta ei vastanud küsimusele. Ka ei vastanud ta küsimusele või palvele nimetada mõnda sotsiaaltoetust, mis viimase kahe aasta jooksul oleks tõusnud ja seega leevendaks kaudsete maksude tõusu.
Selles osas vaikides võttis ta omaks, et praegu on eesmärgiks võetud riigieelarve aukude lappimine ja euro püüdmine just väiksema sissetulekuga inimeste arvelt, kuigi töötute arv suureneb nädalatega ning töötavate inimeste palku on juba mitmeid kordi kärbitud, soovib valitsus järgmisel aastal koguda aktsiise 880 miljoni jagu enam.
Veel kord: see raha tuleb Eesti inimeste taskust!
Selles osas vaikides võttis ta omaks, et praegu on eesmärgiks võetud riigieelarve aukude lappimine ja euro püüdmine just väiksema sissetulekuga inimeste arvelt, kuigi töötute arv suureneb nädalatega ning töötavate inimeste palku on juba mitmeid kordi kärbitud, soovib valitsus järgmisel aastal koguda aktsiise 880 miljoni jagu enam.
Veel kord: see raha tuleb Eesti inimeste taskust!
Kui ikka 2007. aastal lisati igale bensiiniliitrile aktsiisimaksu 4 krooni 50 senti ja tuleva aasta 1. jaanuarist hakatakse lisama bensiiniliitrile 6.61, siis hind tõuseb. Ja loota, et maailmaturul jäävad kütusehinnad madalaks, on vaid lootus "ehk läheb õnneks!". Need ehku peale tehtud otsuseid oleme selle valitsuse puhul pidanud liiga sageli nägema ja enamasti pole "ehk läheb paremini" lähenemine ennast õigustanud.
Jutt, et inimesed ei tunne näiteks bensiinihinna tõusu ja jätkavad endiselt autoga sõitmist, näitab, kui kaugele on paremerakonnad inimestest läinud. Bensiini- või diiselkütuse aktsiis ei mõjuta vaid autoomanikke, vaid ka ühistranspordi eest vastutavaid omavalitsusi, kaubavedusid teostavaid firmasid ning kõige valusamalt põllumehi. Ka toasooja arvete tõusu ei saa inimene keskküttega majas valida, see saabub koos külmade ilmadega ning tänu aktsiisi- ning käibemaksu tõusule viimastel aastatel suuremana kui aasta eest.
Eraldi lugu on eriotstarbelise diislikütuse aktiisi tõstmisega. Seda on kergitatamas eriti suures summas ja paratamatult jääb selline mulje, et valitsuserakonnad karistavad maksupoliitikaga Eesti põllumehi, kes julgesid tulla Toompeale oma eksistentsi eest seisma. Sellest maksutõusust nädal tagasi, kui põllumehed olid Toompeal, ei rääkinud mitte keegi. See maksutõus tuli lauale viis päeva peale põllumeeste meeleavaldust Toompeal. Meid kõiki peaks vägagi muretsema panema, et meeleavaldajatele määratakse selline maksupoliitiline karistus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar