Ajal, mil õhus on umbusaldus justiitsminister Rein Langi vastu ning teadmine, et peale kohalikke valimisi selgub nii mõndagi kurvastavat 2010. aasta eelarve kohta, võiks kahelda vähemusliidu tervises.
Kui Riigikogu avas oma sügisistungjärgu ja kuulas president Toomas Hendrik Ilvese kõnet, istus valitsusloožis ka suur osa vähemusvalitsuse ministreid. Hiljem arutati sellest vaatepildist tulenevalt, et kas järgmine kord näeme neid ministreid sel puhul koos, kui valitsus tagasi astub.
Samas. Vaatamata halbadele eeldustele pole sel vähemusvalitsusel puudu soovist edaspidigi võimul püsida.
Ilma suurema kärata on Reformierakond lihtsalt endale meelepärase valitsusremondi juba ära teinud ja valmis jätkama vähemusliidus, mis tugineb roheliste häältele kuni aastani 2011. Seni kuni rohelised paari nõukogu liikme koha eest annavad toetuse ka ebaselgele riigieelarvele, võibki peaminister jätkata juttu, et hullu pole midagi, võib jätkata samas vaimus.
See muster on Reformierakonnale omane, viimased kümme aastat on nad pidevalt valitsuses püsinud, seejuures kuue erineva võimuliiduga:
1999 3-liit Isamaa, Reform ja sotsid
2002 2- liit Reform ja Keskerakond
2003 3- liit Reform, Res Publica ja Rahvaliit
2005 3-liit Reform, Keskerakond ja Rahvaliit
2007 3-liit Reform, IRL ja sotsid
2009 2-liit Reform ja IRL.
Tänast valitsusliitu tundub siduvat ühine tegevus riigiettevõtete müüki planeerides.
Valitsusliidu tervise kraadiklaasinäiduks on isamaaliitlaste reageering (õigemini reageeringu puudumine) Langi juhtumile, kus minister kasutas kevadise valitsuskriisi ajal 10-päevast võimuvahemikku siseministeeriumis.
2007. aasta küberrünnakud on andnud palju jutuainet välis- ja kaitsepoliitikaga tegelevatele eestlastele. Nii ministeeriumide tasemel kui parlamendiliikmete näol. Eriti on see teema meeldinud isamaalastele. Nüüd aga on isamaalased vait kui sukad. Olukorras, kus Lang läks teise ministri valitsemisalasse ja vabastas viisakeelu alt mehe, kes oli paar kuud varem rahvusvahelisel videokonverentsil võtnud endale vastutuse 2007. aasta küberrünnakutes.
Seega Reformierakond on teinud taas oma kübaratriki – kaubamärk on ümber pakitud.
Kuna tee uute koalitsioonipartnerite leidmiseks on kinni, siis käib ka vähemusliit. See on isegi mugav.
Vähemusvalitsuselt ei saagi ju oodata raskeid otsuseid ning toimivaid tegusid. Vähemusvalitsus on lihtsalt vaheperiood uute valimisteni. Seekord siis kestab see vaheperiood, mida valitsetakse ikka veel 2007. aasta buumi retoorikast ja koalitsioonileppest tulenevalt, järgmised poolteist aastat.
Selgeks lahenduseks ajaraiskamisest väljatulemiseks oleks erakorralised Riigikogu valimised. Aeglaseks aga väsimatu küsimine, mida Valitsus tegelikult teeb, et majandusolukorda parandada ning majanduslangust kõige haavatavamatele pehmendada.
Kui Riigikogu avas oma sügisistungjärgu ja kuulas president Toomas Hendrik Ilvese kõnet, istus valitsusloožis ka suur osa vähemusvalitsuse ministreid. Hiljem arutati sellest vaatepildist tulenevalt, et kas järgmine kord näeme neid ministreid sel puhul koos, kui valitsus tagasi astub.
Samas. Vaatamata halbadele eeldustele pole sel vähemusvalitsusel puudu soovist edaspidigi võimul püsida.
Ilma suurema kärata on Reformierakond lihtsalt endale meelepärase valitsusremondi juba ära teinud ja valmis jätkama vähemusliidus, mis tugineb roheliste häältele kuni aastani 2011. Seni kuni rohelised paari nõukogu liikme koha eest annavad toetuse ka ebaselgele riigieelarvele, võibki peaminister jätkata juttu, et hullu pole midagi, võib jätkata samas vaimus.
See muster on Reformierakonnale omane, viimased kümme aastat on nad pidevalt valitsuses püsinud, seejuures kuue erineva võimuliiduga:
1999 3-liit Isamaa, Reform ja sotsid
2002 2- liit Reform ja Keskerakond
2003 3- liit Reform, Res Publica ja Rahvaliit
2005 3-liit Reform, Keskerakond ja Rahvaliit
2007 3-liit Reform, IRL ja sotsid
2009 2-liit Reform ja IRL.
Tänast valitsusliitu tundub siduvat ühine tegevus riigiettevõtete müüki planeerides.
Valitsusliidu tervise kraadiklaasinäiduks on isamaaliitlaste reageering (õigemini reageeringu puudumine) Langi juhtumile, kus minister kasutas kevadise valitsuskriisi ajal 10-päevast võimuvahemikku siseministeeriumis.
2007. aasta küberrünnakud on andnud palju jutuainet välis- ja kaitsepoliitikaga tegelevatele eestlastele. Nii ministeeriumide tasemel kui parlamendiliikmete näol. Eriti on see teema meeldinud isamaalastele. Nüüd aga on isamaalased vait kui sukad. Olukorras, kus Lang läks teise ministri valitsemisalasse ja vabastas viisakeelu alt mehe, kes oli paar kuud varem rahvusvahelisel videokonverentsil võtnud endale vastutuse 2007. aasta küberrünnakutes.
Seega Reformierakond on teinud taas oma kübaratriki – kaubamärk on ümber pakitud.
Kuna tee uute koalitsioonipartnerite leidmiseks on kinni, siis käib ka vähemusliit. See on isegi mugav.
Vähemusvalitsuselt ei saagi ju oodata raskeid otsuseid ning toimivaid tegusid. Vähemusvalitsus on lihtsalt vaheperiood uute valimisteni. Seekord siis kestab see vaheperiood, mida valitsetakse ikka veel 2007. aasta buumi retoorikast ja koalitsioonileppest tulenevalt, järgmised poolteist aastat.
Selgeks lahenduseks ajaraiskamisest väljatulemiseks oleks erakorralised Riigikogu valimised. Aeglaseks aga väsimatu küsimine, mida Valitsus tegelikult teeb, et majandusolukorda parandada ning majanduslangust kõige haavatavamatele pehmendada.
4 kommentaari:
teadmine, et peale kohalikke valimisi selgub nii mõndagi kurvastavat 2010. aasta eelarve kohta
Vabandage, mina olen rumal ja Reformierakonna õukonnameedia (ERRi) poolt ajupestud.
Äkki aitate?
Mul nimelt tekkis tänaseid uudiseid kuulates arusaam, et riigieelarve projekt esitatakse Riigikogule arutamiseks ülehomme, kolmapäeval.
Palun - seletage mulle, kus on õigus ja kes valetab. Ma tõesti ei tea enam.. Rahvas räägib, et Reformierakond tahab meid vaeseid Ruhnule küüditada. Kuidas mina seal hakkama peaksin saama?! Ma ei oska ju karugi küttida.
Tulevasele karukütile:
Eelarve esitab küll valitsus, kuid kinnitab selle Riigikogu. Riigikogus annab teha ka veel muudatusi ja need jäävad kõik valimistejärgsesse aega (ehk esimest korda arutatakse sisuliselt alles 21. oktoobril).
Mis siis üleantava dokumendiga juhtuda saab?
Esiteks see, et eelarvesse planeeritud maksutulu tagamiseks võib järgneda ka reaalseid maksutõusu otsuseid. Nii on juba olnud ja miski ei kinnita, et enam ei tule (näiteks EP valimiste järgsel päeval võttis Riigikogus Reform, IRL ja rohelised vastu käibemaksutõusu ja aktsiiside tõusu otsuse).
Kahtlus eelarve osas tuleb ju lihtsast eelarve mahust. Kui kõik analüütikud kinnitavad, et 2010 majanduslangus jätkub, siis kuidas saab planeerida, et eelarve jääb samaks?
Tänan, et seletasite!
Aga siiski jätkaksin veel pisut aega keskerakondlikule tõele ja oma revolutsioonilisele kohustusele vastu punnimist.. Mis teha, kui rohkem mõistust ei ole antud! Aga silmad on mul lahked. ;)
Kui kõik analüütikud kinnitavad, et 2010 majanduslangus jätkub, siis kuidas saab planeerida, et eelarve jääb samaks?
ERRis (teadagi!) ütles Swedbanki 'lüütik Maris Lauri, et väljapakutud riigieelarve tundub talle realistlik.
E24s valetavad LHV 'lüütikud niimoodi, et "majandustsükkel on uue tõusu eelfaasis".
http://www.e24.ee/?id=169494
Ühel hiljutisel konverentsil pettis Joakim Helenius kuulajaid arvamusega, et 2010. a. taastub Eestis majanduskasv. Esitas veel sellise kuritegeliku perspektiivi, et Eesti võib väljuda kriisist suure staarina, kui 2011. a. oleme seisus, et meil on euro, majandus kasvab jõudsasti ja valitsussektori võlg on Euroopa mõistes üliväike.
Saate aru, mind on petetud. ;) Kas te saaksite viidata nende analüütikute tekstidele, kes räägivad, et majanduslangus jätkub kindlasti? Tahaksin veenduda, et ilma valitsusevahetuseta on Eesti teel hukatusse - mis targematele inimestele kindlasti juba ammu selge on!
Meelepärastest majandusprognoosidest loe mu tänases postituses. Mis puutub aga majanduslanguse jätkumisse, siis on sellele viidanud Rahandusministeerium nii oma kevadprognoosi põhistsenaariumis (-2,5%) ja selle on Rahandusministeerium sisse kirjutanud ka 2010. aasta Riigieelarve seletuskirja (- 2 %).
Mis siis takistab majandusel raketina tähtede poole tõusmist? Äkki see, et
2009. aastal tõuseb tööpuuduse määr 13,1%ni ning 2010. aastal 17,7%ni. Kehvenevast majandusolukorrast tingitud vähene tarbimis¬nõudlus ning töötuse kasv toovad kaasa süveneva palgalanguse. Samuti mõjutab palgatasemete alanemist käesoleval ning järgneval aastal vähenenud töökoormus ning tulemustasu osa vähenemine.
Majandusprognooside võrdluses selgub 2010. aasta kohta järgmist:
Rahandusministeerium -2,0
Euroopa Komisjon -0,8
IMF -1,0
OECD -0,7
Eesti Pank 0,2
Eesti Pank, lisastsenaarium -4,6
Konjunktuuriinstituut 1
SEB -0,3
Swedbank -2,0
Nordea -2,5
Postita kommentaar