Susserdamine Iraagiga

Toimumiskoht: Riigikogu kõnetool

Aeg: 11.detsembri öösel mõned minutid peale kolmandat öötundi.

Kõneleja: Välisminister Urmas Paet.

“ Minu informatsiooni kohaselt, jah, on tegemist Iraagi valitsuse liikmega.“

Jutt käib Mowaffak al-Rubaie nimelisest iraaklasest, kes saatis 13. novembril Eesti Vabariigi peaministrile kirja selle kohta, et meie kaitseväelased võiksid ka peale ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi lõppu edasi Iraaki jääda.

Nädal hiljem, ehk 20. novembril kiitis meie Valitsus heaks eelnõu, mille kohaselt jätkab Eesti ka järgmisel aastal Iraagi missioonil osalemist 34-liikmelise jalaväerühmaga. Aga peaministri pressikonverentsil kinnitati - see juhtub vaid siis, kui Iraagi esialgsele kutsele järgneb ametlik kutse.

Eile Riigikogu ees teatas välisminister, et kutse, mis valitsusele ei olnud veel piisav asendama sellist dokumenti nagu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon, on paari nädalaga muutunud vajalikuks aluseks Riigikogule otsuse tegemiseks.

Paet ütles: „antud juhul ei ole tegemist nõunikuga nii-öelda meie tähenduses, vaid tegemist on Iraagi demokraatlikult valitud parlamendi poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmega, kelle vastutuse valdkond on sõjaline koostöö teiste riikidega. Ehk see on inimene, kelle otsene tööülesanne ja vastutusvaldkond ongi see, kes on meile selle kutse esitanud. Selles kirjas on mustvalgel väga selgelt kirjas, et Iraagi valitsus esitab kutse teie riigile ehk Eestile jätkata oma vägedega, viimaks läbi mittelahingulist abi Iraagi julgeolekujõududele pärast 31. detsembrit. Kas saab olla veel selgem poliitilise tahte väljendamises? Iraagi valitsuse liige oma vastutusvaldkonnas esitab Eesti valitsusele sellise kirja, kus ta palub, et me jätkaksime oma vägedega pärast 1. jaanuari. Minu meelest on siin väga selge sõnum!“

Kui Eesti parlamendi enamus peab tegema otsuse Iraagis viie viimase seas jätkamiseks, siis ei saa selle aluseks olla kiri inimeselt, kelle kuuluvust valitsusse kinnitab küll meie välisminister, aga ei kinnita isegi mitte CIA Factbook (ei taha irooniline olla ja vihjata, et meie välisminister ei või teada midagi, mida USA luure veel ei tea:).

Paet nimetas öösel rõõmuga meie ühist käiku Bagdadi ja kohtumist Iraagi välisminstriga, kes oliu küll diplomaadina viisakas mees, aga tegelikult väga kindlapiirilisi seisukohti ei esitanud ja leidis, et esmalt tuleb ära oodata USA- Iraagi läbirääkimiste tulemus. Aga Paet ei maininud meie kohtumist Iraagi asepeaminister Barham SALIHga, kes veel sel augustil küll mingit palvet Eesti jätkamiseks ei esitanud, kuigi seda sai temalt küsitud. Iraagis on olemas president, kaks asepresidenti, peaminister, kaks asepeaministrit, välisminister ning kaitseminister, piisav tase esitamaks ametlik jätkamisettepanek.

Eesti valitsusel pole täna endalgi selget ülevaadet, kes
meid jätkama kutsub, mis tingimustel ning kui kauaks.

Rääkisin sellest pikemalt ka tänaöisel istungil Riigikogus, paraku ei lasknud varane hommikutund koalitsiooni teerullil peatuda. Kuid ma olen endiselt seda meelt, et Valitsuse poolt tulek Riigikogu ette pakkumisega, et ratifitseeritakse õiguslikult ebaselge missioon, on järjekordne susserdamine ja Riigikogu rolli pisendamise katse.