Kumb on parem inimene, Savisaar või Kersna?

Ilmselt küsis seda küsimust enda käest Vilja Savisaar umbes 20 aastat tagasi, kui ta otsustas nende kahe mehe vahel. Ja leidis vastuse.

Käisin jõulude ajal paljudes armsates kodudes ja ühe kodu köögilaualt leidsin naisteajakirja, kus ilmus pikk ja südamlik intervjuu Viljaga. Vilja ütles seal muuseas, et tema südamesse jäävad alati soojad tunded Vahur Kersna suhtes, sest ta on teda kunagi armsaks pidanud. Ilmselt on Kersna südames alati roheline vihkav sapilaik Edgar Savisaare suhtes, kelle pärast tema pruut ta maha jättis.

See viha lõi siis nüüd taas välja ja paraku rikkus paljude inimeste jõulumeeleolu sel aastal Vahur Kersna. Laupäevast Postimeest ja Õhtulehte lugedes mõtlesin, et kas pole juba aeg sellest traumast üle saada. Kersna on kulutanud oma jõulupühad selleks, et otsida kontakti antud lehtedega ja jagada oma halvimaid tundeid Savisaare kohta. Vaene mees, ta ei saa aru, et praegusel juhul madaldab see enam laimajat kui laimatavat. Päris tabavalt ütles selle kohta Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg, et Kersna põhjused, miks ta ei saanud olla Eesti spordiaasta parimate austamise õhtujuht, on otsitud.

Aga jah, isegi Vahur Kersna puhul ootaks oma vimma sobivamat ajastamist, kui seda on teine jõulupüha.

Mul on paar head sõpra, kes on viimasel aastal lapsevanemaks saanud. Nende lapsele on andnud sünnitunnistuse Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja värsked lapsevanemad on osanud seda hinnata. Mis sest, et valimispäeval ei pruugi nad oma häält linnapea parteile anda, siiski on nad olnud siiralt elevil selle üle, et nende lapsukese esimene avalik ülesastumine on linnapeaga, kes tähendab midagi.

24ndal autoga Lõuna-Eestisse sõites kuulsin seda sama linnapead igal täistunnil Raadio 2 uudistes, sest välja sai kuulutatud jõulurahu. Muide, see kestab veel päris mitu päeva...