Mõtteid valimisstuudiost

Piinlik vaikus – nii võttis tänases Raadio 2 saates olukorra kokku Kalle Muuli, kui Anvar Samost sai aru, et oli kolmapäevases valimisstuudios täiesti põhjuseta trampinud Urve Palo Tallinn-Tartu maantee küsimuses. Nimelt luges Samost sotside programmi liig hooletult ja püüdis Palo panna tunnistama, et sotsid lubavad neljarealist kiirteed kuni Luhamaani.

Uudne formaat, kus justkui erapooletud ajakirjanikud tegelikult ideoloogilistel alustel mängisid ühte väravasse, tekitas hämmastust ka hiljem saadet kommenteerinud inimestes.

Minu muljed ETV esimesest majanduse, tööpuuduse ja maksude teemalisest valimisdebatist on kahetised. Ma mõistan, et kui stuudios on kaheksa erakonna esindajad, kaks saatejuhti ning neli kommenteerivat ajakirjanikku, siis paratamatult jagub saateminuteid oma seisukohtade tutvustamiseks napilt.

Samas oli saade viisakas, sõna võeti siis kui selleks sõna anti ja sellest viisakusest tulenevalt ei soovinud keegi oma väärtuslikke sekundeid kulutada teistele reageerimiseks, vaid ainult oma mõtete edastamiseks. Mõni televaataja ütles hiljem, et see tegi saate igavaks. Kuskil saate keskel (peale pikka sõrmega viibutamist ja sõnajärje ootamist) avastasin, et olin endale märkinud pika rivi Partsi ja Ligi lausetest, millele oleks tahtnud vastata. Otsustasin, et teen seda hoopis hiljem ja siin blogis. (Lisaks on blogosfääris lüümikuid esitada palju mugavam kui telestuudios :-)

Vastasseis täna valitsuses istuvate meestega oli ju saateski väga selge. Mina leian, et peamine küsimus on see - kuidas kosuda tänasest kriisist ja kuidas saavutada seda, et taolises mahus majanduskriis ja nii ränk tööpuudus Eestis ei korduks? Näen siin peamise lahendusena mõtteviisi muutust. Me vajame arusaama, et valitsus saab majandust elavdada, me vajame arusaama, et riik suudab tööhõivet parandada ja me vajame arusaama, et valitsuse tegevusel on hindadele oma mõju. Kokkuvõttes, me vajame aktiivse majanduspoliitikaga valitsust, mitte sellist, kes saab 5000 eurot kuus palka ja ütleb, et süüdi on naftasheik, kes hakkas oma toodangut kallimalt müüma. Valitsus ei saa olla mingi sekkumatu pealtvaataja ega sõltumatu analüütik. Nende asi on tegutseda, kui tõuseb tööpuudus või kasvad hinnad - nii nagu Euroopa keskpangast öeldi - te peate hinnad kasvõi jõuga all hoidma. Ja ma ei mõtle siin, et valitsus läheb ise poes silte vahetama. Tal on selleks oma vahendid.

Vaatan oma märkmeid (ainus paber, mis mul stuudios kaasas oli, oli Ligi ja Lipstoki kiri Jean-Claude Junckerile ja Olli Rehnile, kus lubati 2011-2012 muuta sotsiaaltoetused vajaduspõhiseks ja jätkata kaudsete maksude tõstmist. Niisiis selle kirja vahele olen märkinud kolm lausungit, mida pean ümberlükkamist väärivaks).

Esiteks teatas Ligi, et Eesti on viimase kahe aasta jooksul olnud Euroopas üks kiiremini arenevatest riikidest. Lisan siia graafiku, kus viimase 4 aasta jooksul on võrdlusesse pandud Eesti ja Iiri SKP. Alguspunktiks on mõlema riigi tase aastal 2007.

Teiseks teatas Parts, et inflatsiooniga tegeleda ei ole võimalik. Seda, et kas hoo sisse saanud hinnatõus üldse maha rahuneb, sõltub vaid kellegi teise otsustest räägivad meile ka peaminister ja tema erakonnakaaslased.

Mõnikord ongi nii, leidub nähtusi, millest meie jõud üle ei käi. Väikeriigina peame tundma oma võimete piire. Kuid millegi pärast käivad sealtsamast Euroopast inimesed meile rääkimas, kuidas asjad meist endist sõltuvad. On käinud soomlane Euroopa Komisjonist, ja rääkinud, kuidas me peaksime hinnataset paigal hoidma. On käinud prantslane, Euroopa Keskpangast, ja kõnelenud, et hinnad tuleb all hoida kasvõi jõuga. Euroopas nähakse meie maksupoliitilisi võimalusi, aga siin eelistatakse käsi laiutada ja paratamatusele viidata.

Kolmandaks mainis Parts, et viimasel kahel aastal on tööpuudus vähenenud. Sellele vastuseks on Haigekassa statistika, mis näitab, et 2008. aasta lõpus oli Eestis 658000 inimest, kelle töötasu eest tasuti ka sotsiaalmaksu. Viimastel andmetel on selliseid inimesi 14% vähem ehk pea 100 000 töökohta vähem.

Last but not least – maksud. Poliitikauuringute keskus Praxis analüüsis erakondade valimisplatvorme maksude osas. Praxise põhijäreldus kõlas, et praeguse opositsiooni lubadused on majanduse stabiilsust suurendavad. Kui põhiküsimus on, kuidas saavutada, et Eestis ei korduks enam taolises mahus majanduskriis ja nii ränk tööpuudus, siis igasugune tulumaksusüsteemi progressiivsemaks tegemine aitab jahutada liiga kiiret majanduskasvu ja ergutada liiga aeglast majanduskasvu. Analüüsi täisteksti loe siit.

Hinnatõus sööb lapse eest koolitoidu ära

Esmaspäeval vastas haridusminister Tõnis Lukas Riigikogus meie arupärimisele koolitoidu osas. Nimelt on Statistikaameti hinnangul olnud toiduainete hinnatõus 2008. aastal 8%, 2009. aastal 14,7%. 2010. aasta andmeid veel pole, kuid novembris, võrreldes möödunud aasta sama kuuga, oli hinnatõus 10,4%. Samas pole koolitoidu maksumuseks leitud mingit lisaraha.

Minister vastas, et nüüd on siiski oodata põhikooliõpilastele 3 eurosenti juurde (praegu maksab riik 1 lõuna eest 75 senti ehk kasv 4% tegelikult ei korva inflatsiooni poolt ärasöödavat toiduosa).

Aga koolitoitu saavad ka kutsekooliõpilased. Pärisin, mis neist saab, sest 2010. aasta riigieelarvet tehes võeti riigieelarvest raha vähemaks kutsekoolide lõunatele ja see raha suunati haridusministeeriumis roheliste polaaruuringute jaoks. Paraku on kutsekooli koolilõuna maksumus vaid 72 euro senti ja selle eest saab sageli vaid kartulit soustiga ja mitte enamat.

Toon vastuse täies mahus:

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Aitäh! Hakklihakaste võib ka olla väga maitsev ja küllap seda tehakse erinevates kohtades erinevalt. Ja jällegi, ka kutsekoolides on nii, et erineva raha eest – osas kohtades pisut sõltub see võib-olla kohalikust hinnatasemest, aga eriti ka sellest, kas kohapeal on oma õppeköök olemas või mitte – tehakse erineva maksumusega toitu. See diskussioon pallina hakkab meenutama jälle siis seda, et eelarves palju erinevaid kulusid. Võib ka ilmselt Tallinna eelarve kohta küsida, et miks vähenes see ja miks samal ajal ei vähenenud mingi teine asi. See meid eriti edasi ei vii.
Kutsekoolid oma õpilastele kindlustavad tasuta toidu võimaluse. Mõned kasutavad selleks niisugust süsteemi, mis tõepoolest arvab kohe maha ka need, kes antud päeval kohal ei ole ja teised saavad selle võrra rohkem. Mõned ei pea niisugust süsteemi kasutama või ei tee seda. Aga kutsekoolid suudavad oma õpilased ära toitlustada. Jah, osas kutsekoolides on koolisööklas ka teise ja kolmanda hinnataseme valiku võimalused. Aga kutsekoolide juhid kinnitavad, et õpilased saavad kõhu täis ka siis, kui nad ise juurde ei maksa

Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma ei saanud kolleeg Kadri Simsonile antud vastusest aru, kas antakse siis kutsekoolidele toiduraha juurde või ei anta?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Kutsekoolidele arvestuslikult õpilase kohta mul seda numbrit siin ei ole, aga koolitoidu toetus sellel aastal minu teada ei suurene. Ma võin muidugi iseendale liiga teha praegu. Aga selge on see, et ka kutsekoolide rahastamist eelarves sai natukene tõsta ja kutsekoolides, kuna tegemist on riigikoolidega, seal ei pea kõik olema väljendatud väga selgelt rahalistes lepingutes ja partnersuhetes. Ühesõnaga, kutsekoolide juhid kinnitavad, et kas nad nagu lisaks sihtotstarbelisele riigitoetusele peavad omavahenditest juurde panema või toitlustamist paremini korraldama või midagi veel, aga et õpilased saavad toitlustatud. See kindlus on olemas.

Ilmselt veensime siiski ministrit, et ka kutsekooliõpilased ei saa sellise toiduaine hinnatõusu juures 72 sendi eest enam söönuks. Ju ta hakkas asja uurima ja juba homme annab siiski 3 senti ka nende lõunale juurde. Vähemalt nii väidab uudis siin:

Ja muide, Aino Järvesoo Mälestusfond on tõeliselt nutikatele välja kuulutanud retseptikonkursi, kus tuleb sada last toita 75 euro eest ja seejuures maitsvalt ja tervislikult.

Soovitusi gripihooajaks

Taas on aeg, kus inimesi langeb loogu tõvevoodisse. Samas on olemas paar head nippi, mis aitasid mind terve eelmise seagripihirmu-talve tervena püsida. Midagi pole parata, tervena veedetud talv tegi veidi uljaks ja nii olen selleks korraks siiski pisiku kinni püüdnud. Aga endale meelespeaks ja teistele soojaks soovituseks annan nüüd teadmise edasi.

Minu hea arstist sõber on oma lapsi säästnud tablettide neelamisest ühe lihtsa asjaga. Kohe kui lapse pilgus on väiksemgi läige ja vihje võimalikule haigusealgele, keedetakse suur pott tulist vett ja tehakse sinepipulbriga jalavanne. Kõik mis sobib lastele, on ka vanainimestele ohutu. Nii on ka minu koduapteegis viimastel talvedel sinepipulber ootamas. Kui õiget aega mitte maha magada, siis aitab esimesel haiguse-eelsel õhtul kümneminutilisest tulisest jalavannist, seejärel villastest sokkidest ja pikast ööunest ning järgmisel päeval võib asuda taas töiste toimetuste juurde.

Teiseks talviseks abinõuks on emalt saadud ingverijoogi retsept:

Koorid ja riivid paraja pöidlapikkuse ingverijupi, kallad selle keeva veega üle. Minuti pärast kurnad, lisad poole sidruni mahla ja küllusliku lusikatäie mett. Vähe sellest, et jook on maitsev ja annab sisemiselt sooja, ingveris olevad aromaatsed õlid stimuleerivad ka kopsude tööd ja kergendavad köha.

Kolmandaks tervena püsimise nipiks on aga võimalikult sageli kopse ventileerida. Ehk inimkeeli – organismist peab läbi käima võimalikult suures koguses värsket õhku ja seda saab õues pikema aja jooksul intensiivselt liikudes. Suusa- ja uisufännid ilmselt teavad, millest ma räägin.

Miks mulle aitab?

Suure kirikuskandaali varjus ilmus möödunud aasta lõpus üks tagasihoidlikult kajastatud uudis sellest, et Eesti Pank alandab 2011. aastaks majanduskasvu prognoosi ja kasvatab hinnatõusu ennustust.

Täna andis rahandusministeerium üle kinnituse, et nad peavad möödunud aasta hinnatõusu mõõdukaks. See peaks tekitama tunde, et kui 2011 inflatsioon tuleb veerandi võrra veel suurem, on see tänaste valitsejate hinnangul vaid natuke vähemmõõdukas. Oskuslikult manipuleeritakse ka arvudega, Eesti puhul räägitakse ennustatavast aastasest hinnatõusust 4% ja ei mainita detsembri ligi 11% toiduainete hinnatõusu, samas kui Euroopa Liidu hinnatõusust rääkides mainitakse vaid detsembri numbrit, mis on 2,2% (uudis siin).

Me loeme sellest, kuidas rahandusminister Jürgen Ligi on oma eelkäija Aivar Sõerdi „maailma parima rahandusministri“ sussidesse astunud, aga ei kuule piuksigi sellistest tunnustatud mõttekodade analüüsidest, kes muretsevad Eestis aset leidnud ränga majanduslanguse, pikaajalise tööpuuduse kestmajäämise ning hinnatõusude pärast (loe Center for Economic and Policy Research blogi)

Olgu, mõnikord pole vajagi lehest lugeda seda, mida me ise iga päev näeme. Seda, et toit on kallim kui aasta tagasi teab iga laps. Piima hinnaga on lood nagu kellaajaga, ei ole mõtet seda pähe õppida, sest ta muutub pidevalt.
Miks hinnad tõusevad Eestis kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt? Tõusu mootoriks oli Statistikaameti hinnangul mootorikütuse 20,1%-line, elektri, soojusenergia ja kütte 6,9%-line ning toidu ja mittealkohoolsete jookide 3%-line kallinemine.

Kütus, soojus ja elekter on saanud tänase valitsuse poolt kordades makse juurde. Käibemaks ja aktsiisid on nähtavad hinnakruvijad. Aktsiisi tõstmine põllumeestele teeb nende jaoks kallimaks nii saagi külvamise kui koristamise, selle tasub aga toidu ostja. Kallim elekter viib üles toidu tootja kulud, selle tasub aga toidu ostja. Kallim aktsiis kergitab toidukaupade kohaleveo maksumust, ka selle tasub toidu ostja. Nii pole selles, et toolse leib maksis jaanuaris 2009 napilt alla 1 EURO ja täna juba veerandi võrra enam süüdi vaid põud Venemaal vaid ka meie oma valitsuse maksupoliitika.

Hea lugeja, kui sa oled siiamaani jõudnud, siis tahad kindlasti teada, mida ma teisiti teeks? Ajal, mil kärped lõid kõige valusamalt väikese sissetulekuga inimesi (tudengite stippide vähendamine, pensionide kojukande maksustamine, laste ranitsatoetuse kaotamine jne jne) ning juurde ei tulnud mitte ühtegi sotsiaaltoetust riigilt, panid valitud maksutõusud koormuse just väikesepalgalistele, lastega peredele ja eakatele. Sööma ja tuba soojana hoidma peavad kõik. Seega oleks vaid õiglane alandada käibemaksu toasoojale, ravimitele ning põllumeeste kütusele ning kehtestada euroopalik tulumaks.