Seaduseväänaja

Lugesin Kristeli Itaalia blogist täpsemalt Berlusconi seadustega susserdamisest ja reeglite omatahtsi väänamisest. Muuhulgas nentis Kristel Kaaber Itaalia omapära kommenteerides, et kui toimepandu ei käi kokku seadusega, siis saab ju seadust “interpreteerida”. Valitsus nimetas selle eufemistlikult “tõlgendavaks dekreediks”, sest seaduse muutmine valimisperioodil on põhiseadusevastane ja tegelikult on regionaalne valimisseadus hoopis regioonide enda õigusvallas.
Ja siis loen Eesti elu, kus Urmas Reinsalu ähvardab samasuguste väänamistega Eesti Vabariigi riigikogus: Reinsalu ütles BNS-ile, et kui opositsioon otsustab pensioniea tõstmise vastu venitamistaktikat kasutada ja hakata võtma muudatusettepanekute hääletamise eel vaheaegu, saavad fraktsioonid nõuda juba samal päeval täiendava istungi kokkukutsumist.

Riigikogu kodukorra paragrahv 49 ütleb selgelt, et täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem.

Niisiis, mis saaksid olla need kaalukad põhjused? Esiteks avalikkuse huvi. Kuid kas see on avalikkuse huvides, et üks seadus kiirkorras ja ilma adekvaatse analüüsita vastu võetakse?
Huvitav on see, et pensioniea tõus hakkab kehtima inimestele, kes on täna 56-aastased või nooremad. Seda, et nad enam 63-aastaselt pensionile ei saa, avastab ilmselt enamus siiski alles 7-aasta pärast, mil seadus kehtima hakkab. See võib olla valitsuskoalitsiooni üheks eesmärgiks. Võtta seadus nii kiirelt vastu, et avalikkus ei märkagi.

Teine ringlev versioon on aga selle kohta, et järjekordset „maailmameistrile” kohast kärbet oma inimeste arvelt (mida see muud on, kui inimesed saavad oma elust kaks aastat vähem pensioni) nõuavad eurokriteeriumid ning selles küsimuses soodsa hinnangu saamiseks peab seadus pensioniea jõustumiseks olema vastu võetud veel märtsikuus. Seetõttu ongi Reinsalu oma riukaliku aju tööle pannud, kuidas kärpida opositsiooni õigust Eestile sobimatu ja ebaõiglase seaduse vastuvõtmise takistamiseks ning kuidas Tarmo Männi abil värskelt 51-hääleliseks kasvanud teerull taas veerema saada.