Pensioniea tõstmise ööistung. 21.38

Küsimused ettekandjale said küsitud. Võimuliitlasi huvitas eelkõige, kuidas saaks opositsiooni muudatusettepanekuid omavahel liita. Meid opositsioonist aga omakorda, miks komisjoni enamus sellise kiirustamisega nõustus.

Nüüd on kätte jõudnud kõnede aeg, kus pikemalt põhjendada, miks me sellisel kujul pensioniseaduse muutmise vastu oleme.

Lisan allpool enda põhjenduse:

Valitsuse plaan tõsta pensioniiga 65 aastani ei arvesta sellega, milline on Eesti inimeste tegelik töövõime ja tervislik seis.

Keskerakond soovib, et inimeste tervist ja toimetulekut otseselt mõjutavaid otsuseid ei võetaks vastu kiirkorras kahe riigikogu istungipäeva jooksul, vaid neile eelneks piisav analüüs ning laiapõhjaline arutelu.

Arutelu on vajalik, sest ka meie nõustume sellega, et küsimus, kuidas maksta pensione, kerkib nii Eestis kui Euroopas päevakorda üha teravamalt. Töötegijate ja pensionäride suhtarv tõesti aina halveneb. Kuid väita, nagu oleks pensioniea tõstmise ainus alternatiiv võõrtööjõu massiline sissevool, tähendab selget tõe mahavaikimist.

Mainitud raskustega silmitsi seisval riigil on mitu valikut ja neist esimene peaks olema toimiv tööpoliitika ning senisest suurema tööviljakus. Pensionide maksmine olukorras, kus tööta on üle 100 000 inimese, on sootuks midagi muud, kui tööta oleks näiteks 30 000 inimest. Toimiva tööpoliitika korral suudaks riik suurendada maksumaksjate hulka, kes pensionideks vajalikku raha teeniks. Just sellega tulekski praegu tegelda, sest Eesti tööpuudus on praegu kahjuks Euroopa kehvemate näidete hulgas.

Kuid otse vastupidiselt lähetab Eesti riik sisuliselt ise oma töökäsi välismaale, sest võõrsile tööleminekut soovitavad soojalt nii Isamaa ja Res Publica Liidu kui Reformierakonna ministrid (Juhan Parts, Hanno Pevkur), samuti töötukassa. Tartu ülikooli demograafide andmetel on meil juba 130 000 võõrsile läinud inimest. Pole vaja seletada, kuidas mõjutab see Eesti riigi pensionimaksmise võimet, kui nad jäävadki välismaale.

Teiseks, Eesti tööviljakus pole lääne tasemel, sest kõrgema hinnaga kaupa ja teenuseid toodavad meie ettevõtted vähe. Sedagi arengusuunda saavad riik ja omavalitsused senisest ulatuslikumate ettevõtlustoetuste ja muude sammudega toetada. Reaalsus on aga see, et Eesti tööpoliitika on Euroopas üks halvemini rahastatuid ja kui me midagi ei investeeri, ei saa ju midagi tagasi tulla. Samuti peab valitsus teistsuguse, kõrgema tööviljakusega majanduse loomist üldjuhul üksnes ettevõtjate asjaks. Kuid arenenud tööstusriikides pole see nii, riik sekkub viljaka majanduse arendamisse väga jõuliselt, seda Soomest Singapurini.

Võib-olla jõuab Eesti kunagi loomulikumal teel pensioniea tõstmiseni, kuid seda ei saa teha vajalike eeldusteta: tarvis on praegusest märksa tervemaid inimesi ja oluliselt kõrgemat keskmist eluiga. Neid meil veel pole ega teki üleöö.

ÜRO inimarengu aruanne hoiatab, et kõigist Euroopa Liidu riikidest on just Eestis inimestel kõige suurem tõenäosus surra enne 60. eluaastat. Euroopa Liit kogub oma liikmesriikide kohta eri statistikat, üks kujundlikumaid on 27 riigi elanike võrdlus selles suhtes, kui kaua inimesed elavad krooniliste tervisemuredeta. Vastavalt sellele uuringule on Eesti meeste tervelt elatud aastad ELi kõige lühemad – kõigest 49 aastat. Praegustel 50aastastel pole kuigi palju põhjust arvata, et nende tervis on keskmiselt oluliselt parem kuid ometi puudutab pensioniea tõstmise plaan just neid.

Pensioniea edasilükkamine kahe aasta võrra tähendab, et 24 kuu jooksul hoitakse inimese pealt riigieelarvele kokku ligi 100 000 krooni. Seda on niisama palju, kui kolme kuu jooksul makstakse riigikassast emapalka kõige rikkamatele.

Kui inimestelt võetakse kahe aasta pension ära, ei saa kuidagi väita, et nende heaolu pärast 63. eluaastat suureneb. Vastupidi, tegemist on järjekordse kärpega, mille eesmärgiks seaduse seletuskirjas on, et ”eelarvele tähendaks pensioniea tõstmine tasakaalu paranemist maksimaalselt u 0,6 protsenti SKPst”.

Jah, kauem töötamine on kindlasti soovitatav, sest need inimesed, kes pensioniealisena töötavad, aitavad ise makse makstes riigil oma pensioni väljamakseid sooritada. Ja seda, et pensionid pole ju kuigi suured, teab igaüks. Kuid kauem töötamine, arvestades inimeste tegelikku seisundit, ei saa olla sundus, vaid vabatahtlik valik.

Pensioniea mehaaniline tõstmine on ainult üks riskantne valik paljudest, osutasid novembris ETV “Foorumi” saates (11.11.2009) käinud sõltumatud majandus- ja sotsiaalsüsteemi eksperdidki. Tänu Riigikogus aset leidvale debatile on pensioniea tõstmine taas ka avalikkuses päevakorda tõusnud ning täna Vikerraadios hoiatas uuringukeskuse Praxis analüütik Andres Võrk, et pensioniea tõusu plaaniga kiirustatakse ilma, et selleks oleks ühiskonnas piisav konsensus. Konsensuseta aga nii laiaualtuslikke ja nii paljudele inimestele lisakoormat panevat seadust vastu võtta ei tohiks.

Andrus Ansipi valitsuse rutakad ja vajalike eeldusteta sammud pensioniea tõstmisel viitavad ainult sellele, et valitsusel pole korralikku plaani, kuidas Eesti tööjõud majanduse teenistusse rakendada ja tagada nii senisest parem pensionäride ja maksumaksjate suhe. Kuid just olemasoleva noore tööjõu rakendamisest (mitte vanemate inimeste lõputust töötama sundimisest) tuleks otsida lahendust.

Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasukaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut.

Selle asemel, et ära võtta eakatelt pension, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel palju teha!