Tänasel Riigikogu rahanduskomisjoni istungil arutati taas kord teist negatiivset riigieelarvet. Sellele oli esitatud kokku 59 parandusettepanekut. Keskerakonna ettepanekutest said komisjoni toetuse 14, häältega 6:5. Meid toetasid sotsid, rahvaliit ja rohelised. Vastu IRL ja Reformierakond.
Meie parandusettepanekutega taastati tudengite õppetoetused, doktorantuuriskeem, matusetoetused. Eraldised kohalikele omavalitsustele koolilõuna, hariduskulude ning teiste seadustega linnadele ja valdadele pandud ülesannete täitmiseks. Alles jääb ka õppelaenu intressi kompenseerimine noortele, kui nad on asunud õpetajana tööle või riigiametisse. Suutsime säilitada ka riikliku koolitustellimuse, et tarkadel gümnaasiumilõpetajatel, kel peatselt ees lõpuaktused, säiliks võimalus saada oma ülikooliharidus Eesti riigi poolt tasuta.
Katteallikana näeme vanemahüvitise tänase ligi 30 000 kroonise ülempiiri alandamist neile, kes veel seda hüvitist ei saa. Meie nägemuses jääb ülempiiriks 15 000 krooni kuus, seega säilivad emade-isade vahel ka edaspidi ligi neljakordsed käärid.
Sel aastal toimus eelarves vanemahüvitise kulude kasv 495,93 mln krooni võrreldes 2008. aastaga ja seda mõjutas väga tugevalt just ülempiiri tõus 25 tuhandelt kroonilt 30 tuhande kroonini kuus.
Vanemahüvitise lae vähendamisega võidavad tuhanded kooliõpilased, kellele jääb alles koolitoit ning võimalus elada õpilaskodus. Samuti võidavad üliõpilased ja doktorandid, kelle õppetoetusi ei vähendata ning kelle õppelaenu tagasimaksmist riik jätkab. Samuti ei vähendata riiklikku koolitustellimust.
11 kommentaari:
Tere Kadri!
Kas Sul piinlik ei ole?
* Kärpides avaliku sektori palkasid 8% ja teisi eelarveid umbes samas propotsioonis, siis vanemahüvitise ülempiiri 50%? Ehk siis kõrgema-palgalise tuleva lapsevanema ainukest järgmise 18 kuu sissetulekut poole võrra. Kas ka siin ei peaks propotsioonid jääma samaks? Pakun, et ka 20% vähenedamisest saaksid inimesed aru, aga 50%?!
* Arvan, et enamik inimesi on mingilgi moel majanduslangusest pihta saanud - sissetulekut vähendatud, palgata puhkusel või üldse tööta jäänud. Kas see ei ole mitte nuga selga täna juba lapseootel peredele, kes on selle riigipoolse hüvitisega pere planeerimises juba arvastanud? Sellises mahus muudatused peaksid jõustumiseks vähemalt aastast etteteatamisaeg omama. Kuidas mõjuks Riigikogu liikmetele 50% palgalangus - te ju ka kõrgepalgalised?
Minul oleks väga piinlik.
Veiko
Tere Veiko,
Vanemahüvitiseks kulub 2009. aastal 2222 400 000 krooni. Seega vähendamine 250 miljoni võrra ongi 8%.
Tegelikult on ju valik lihtne, kas koos reformikatega kaitsta kõrgepalgalisi riigiametnikke (alles nädal tagasi hääletasid nad välja KE eelnõu panna riigilt palka saava inimese tulu ülempiiriks 90 000 EEKi) ja seista 30 000 emapalga eest. Seda saab muide vaid 900 inimest 17000 vanemahüvitise saajast.
Säästetud raha eest aga saab koolitoitu 120 000 põhikooliõpilast, stipendiume tuhanded tudengid ja võimaluse saada tasuta kõrghariduse sajad tänased gümnaasiumilõpetajad.
Tänud vastuse eest!
Kas see tähendab, et 900 inimest võib siis ohverdada? Ei mõista KE suhtumisest, mille alatoon on, et kõrgamat palka saavad inimesed oleksid kui riigi parasiidid. Kõrgemat palka saavad tavaliselt ka kõrgemalt haritud ja suurema vastutuse ja tööpanuga kodanikud, kes btw on ka rohkem makse tasunud.
Lisaks 900 puudutab see ka kärbe ka kodanikke, kelle sissetulek jääb 15-30'000 vahele .. huvitav palju neid on?
see on KE retoorika rääkida, kui vähe on neid, kes saavad maksimumi. Aga kui palju on neid, kellel on õigus saada vanemahüvitist 25 000 või 28 000 krooni, sellest vaikitakse. Alatu. tegelikult lüüakse auk oluliselt enamate noorte perede rahakotti, kes on lapsi planeerinud, neile enne (laenuga) elukoha hankinud jms.
olen nõud, et ülempiiri alandamisest ei pääse, aga vähemalt ausaid numbreid võiks selle juures tuua, mitte rääkida, et vaid 900 kannatavad, aga kui paljud võidavad.
Tere!
Olen 3 kuuse lapsega kodus ja võin omast kogemusest öelda, et lapseootel emad on kõige õrnem sihtgrupp, kelle arvelt teha kärpeid. Laps on oma emaga väga tugevalt seotud - ema stress kandub üle ka lapsele. Selline otsus ei tohiks mõjutada praegu lapseootel olevaid emasid. Ma saaksin aru kui otsustatakse, et vanemahüvitis jääb samale tasemele kui eelmisel aastal. 50% vähendamine on väga ülekohtune.
Enamus inimesi suudab elu lõpuks kirsturaha kokku koguda. Kui aga pannakse piir uute ilmakodanike sündimisele, siis ei ole matusetoetusi varsti enam vaja.
Kas kärbeteks ei leidu muid võimalusi kui kõige nõrgemad ühiskonna liikmed - rasedad ja väikeste laste vanemad?
Praeguses olukorras võib öelda, et pensionäridel on Eestis kõige mugavam elu.
Elise
Tere,
minul oleks huvi teada, millal Kadri sa oma kuluhüvitistest loobud ? Selle raha eest saab väike maakool kogu laste pere koolilõunatega ära varustada ? Näita palun eeskuju- või selle jaoks on sul jälle demagoogiline jutt varuks, kuidas sa eesti rahva pärast muretsed. Rase ja äsja sünnitanud naine on nüüd küll see kõige õigem sihtrühm kellelt 50% kärpida (ei teagi ausalt mis valdkonnas see kärbe nii suur on)? Stressis ja kuuse all elav ema on vist Keskerakonna poliitika. Saan aru, et need inimesed pole teie sihtrühm aga püüa mõist, et antud hüvitist saav ema on ka pikalt tööd ja vaeva näinud ning sellega ka riigi kukrut tugevasti kasvatanud nendel aegadel kui ta tööl käis (ja ka tulevikus). Nüüd aga võrdsustame selle rikka pursui alkohoolikust emaga, kes pole sentigi riigile sisse maksnud ja KÕIK ON VÕRDSED (sa vist ei tea kui õnnelikult kõik võrdselt ja vaeselt nõukogude aeg elasid- küll on kahju- see oli nii ilus aeg). Mida peab tegema ema, kes on pangalaenu võtnud- panga eest peitu pugema, ennast metsas varjama- sest laen tahab siiski ka edaspidi maksmist. Miks ei saa seda seadust võtta vastu 10-12 kuu pärast, siis kui peret plannerivad emad saavad enne lapse sünnitamist kalkuleerida, kas ta tuleb toime (see, et sina oma arvutuste järgi selle välja arvutad, et tuleb, ei ole kahjuks piisav). Kas viimast kuud rase olev naine (kellel pole antud valikut enam) või just sünnitanud ema on ühiskonna parasiidid kes ei vääri mingit inimlikku suhtumist ?
Ma ei ole ei kõrgepalgaline riigitöötaja, ei rikas pursui ega saanud tasuta kõrgharidust. Olen oma kraadiõpete eest ise tasunud ning ennast ise üles töötanud, et saada kõrgemat töötasu. Seoses sellega, et minu töötasu on kõrgem maksan igakuiselt ka kõrgemaid makse riigikassasse. Nüüd, kus olen endale soetanud eluaseme (loomulikult kahjuks kopsaka laenuga) otsustasime ka lapse perre muretseda. Olen viiendat kuud lapseootel ning nüüd te tulete välja "fantastilise ideega" alandada vanemahüvitist 50% võrra. Milline oleks teie arvates minu mõistlik reaktsioon? Mõistlikku reaktsiooni pole olemas - on stress ja õud!
Seoses sellega, et minu sissetulekud on suuremad, on ka minu laenukohustused suuremad. Korterit ma maha müüa ei saa (kellele ma selle hetkel müün?), 15000 vanemahüvitise ülemmäärast aga piisab vaid pangalaenu makseks. Lähen kohe pärast lapse sündi tööle tagasi? Kuhu ma lapse panen? Riik ei suuda isegi sõime- ega lasteaiakohti garantreerida!
Nokk kinni, saba lahti. Mure suur ja stress veel suurem.... Selline ongi siis minu tasu nende kümne aasta eest, mil olen viisakalt makse tasunud?
Reaalne oleks kõigil vähendada hüvitist proportsionaalselt. Miks võtta ainult ühest otsast? Miks lajatada sajaga neile, kes on juba lapseootel ning nimetatud hüvitisega planeerinud? Kui need 900 maksimaalse hüvitise saajat ei ole riigile tähtsad, äkki vabastada siis nemad ka maksukohustusest või vähemalt panna maksudele ülempiir vastavalt miinimumpalgale, nagu seda tehakse vanemahüvitisega?
Kadrike- nagu ma enne kirjutasin, siis sinu pealsikaudne suhtumine asjadesse toob häda kaela. Kas sa oled lugenud mis arvutused rahandusministeerium tegi ? Sinu 900 inimese asemel puudutab see muudatus ligi 5000 peret ning sinu kokkuhoid 250 milj kr sulas 50 milj krooni peale ? Ma soovitan sulle Kadri- mine asjase süviti ja enne tee endale selgeks asjad ning siis hõiska. Jumal tänatud et sa arstiks ei õppinud- jube tunne oleks minna arsti juurde kes prillide tagant tähtsalt vale diagnoosi ja ravi määrab. Kahju muidugi, et sellised inimesed meie riiki juhivad- vast tasuks äkki õppimise peale isegi mõtelda, sest nii ju enam ei saa. Aga loomulikult vaatamata sellele pooldasid sa ka siis seda kärbet kui õiged numbrit ette anti- sest oma vigu me ju ei tunnista- kahju !
"Jah, diferentseeritus võiks olla ja jääda, kuid ülempiir võib vabalt olla senisest madalam. Kui jaksad 30 000 teenida, oled ka jaksanud piisavalt kõrvale panna, et ennast ja oma lapsukest paar aastat 15 000 eest üleval pidada. Eriti kui arvestada, et pärast peaksid seda justkui 300 krooniga kuus tegema," see tsitaat ei kuulu mulle, vaid tänases Äripäevas ühe ettevõtte noorele naisjuhile.
Mis puutub eelarve kokkuhoidu, siis aastal 2008 kulus vanemahüvitisele 1,7 miljardit krooni aastas. 2009. aastal aga juba 2,2 miljardit. Seejuures pole sündivus kasvanud, kasvanud on vaid vanemahüvitise ülempiir. See pool miljardit krooni lisakulu on üks väga vähestest kasvavatest eelarveridadest tänasel kärpeaastal. Rahandusministeerium toodab arvutused, mida temalt Reformierakondlasest komisjoni esimees ja minister nõuavad. Muuseas Taavi Rõivas jäi praegu Riigikogus numbrite vähendamisega silma. Väites, et ülempiiri tõusust loobumine oleks säästnud vaid 12 miljonit, samas sai 2008 ülempiiri 900 peret, tänavu saab 30 000 krooni samuti 900 vanemat. Seega kui need 900 vanemat oleks iga kuu 5000 krooni vähem hüvitatud, arvestades et kõrgema hüvitisega vanemaid lisandub iga kuu umbes 75, on kokkuhoid ligi kolmkümmend miljonit.
Kokkuvõtteks -- emapalga ülempiiri allatoomine pole eesmärk iseenesest, vaid küsimus taaskordse kärpe osas on, millega ära hoida mitmeid valusaid kärpeid. Nendeks on tasuta kõrgharidus, tudengite õppetoetused, doktorantuuriskeemi jätkamine, koolitoidu toetus omavalitsustele, õpilaskodud õpiraskustega lastele.
Postita kommentaar