Kristlaste jaoks on ülestõusmispühad aasta suurim püha: ilma Kristuse surnust ülestõusmiseta poleks ju kõike muudki.
Kuid miks siis selline püha on rahva meeles ikka eelkõige seotud munade värvimise ja koksimisega? See pole muidugi mingi Eesti eripära, vanas Euroopas on mindud lihtsalt pika sammuga šokolaadimunade kinkimise teed.
Põhjus on aga väga lihtne. Koos rõõmsa pühapäevaga lõppeb ka vastlapäevast alguse saanud paast. Eriti range paastuaeg on suur nädal enne suurt reedet. Ajalooliselt kuulusid siis ka munad nende toitude hulka, mida ei söödud. Kanad aga munesid ikka ja kogunenud varudega tuli midagi ette võtta. Nii saidki need munad kirju-mirju kuue ja pühapäevasele pidulauale.
2 kommentaari:
Ütleme nii, et ega see reede nii väga rõõmus ei ole küll (vähemalt kristlaste jaoks). Pigem siiski kõige mustem päev. Rõõmus on siiski alles pühapäev. Ja paast algab tehniliselt võttes siiski vastlapäevale järgnevast, tuhkapäevast.
aitähh Liina, ei tea kust mul kirjutades pühapäevast hoopis reede korraga rõõmsaks muutus:)
Postita kommentaar