Postimees avaldas täna artikli, et ametlikult registreeritud töötus on hakanud alanema. Samas loos vihjatakse siiski ka sellele, et registreeritud töötuse näitajaid mõjutab paljuski ka see, et osa inimesi võetakse töötukassa arvestusest maha, ilma et nad endale uue töökoha leiaksid.
Mida see tähendab? Peale 9 kuulist töötust ei
anna ametlik töötus muud midagi, kui haigekassa kindlustuse. Selle jaoks, et ametlikus arvestuses püsida, tuleb kord kuus end möllimas käia töötukassa esinduses. Linnas elades on see suhteliselt kerge, maalt tulles aga kulukas ja sõltuvalt ühistranspordi sõidugraafikust sageli terve päevateekond. Kui inimene enam töötukassasse ei ilmu, kustutatakse ta nn sanktsiooniga nimekirjast. See tähendab, et ta pole küll leidnud tööd, kuid pole enam ka ametlikult töötu.
Töötukassa andmetel kustutati 2009. aastal sanktsioonidega 26 663 töötut. Selle aasta jaanuaris 2692 inimest, veebruaris 2632 inimest ning märtsis 2820 inimest.
Nii saamegi info, et märtsis võttis end uue töötuna arvele küll 9722 inimest, kuid ametlik töötute arv kasvas vaid 99 tuhandelt veebruaris 101 tuhandele märtsis. Positiivne on see, et 3800 leidis töö, ligi tuhat kustutas end vabatahtlikult ja sajale jõudis kätte pensioniaeg. Kuid 2800 kadus niisama.
Statistikaameti juhtivstatistik Ülle Pettai on selgitanud, miks erineb statistikaameti ja Eurostati töötuse number nii suuresti töötukassa ametlikust statistikast.
Töötukassa registreeritud töötuse statistika aluseks on töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute register. Töötukassa andmed kajastavad ainult seal registreeritud töötuid. Registreeritud töötuse ja töötuse andmete peamine vahe tuleb sellest, et kõik töötud ei võta ennast Töötukassas arvele. Töötuse kiire kasvu perioodil on töötute registreerumise aktiivsus siiski järjest kasvanud. Aktiivselt registreeruvad need, kes äsja töötuks jäänud ja kel on õigus saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.
Samal ajal kui professor Marju Lauristin hoiatas, et hoogustunud on noorte väljaränne, kinnitavad ka statistikud, et töötukassa abita püüavad hakkama saada eelkõige noored (alla 25-aastased) töötud. Neist registreerub iga teine, samal ajal üle 50-aastastest töötutest võttis end arvele 78%.
Päris huvitav on ka Eurostatis toimuv. Kui möödunud aasta suvel sai Eesti tööpuudus kiirelt Euroopa Liidu kolme esimese hulka, siis nüüd on meid pandud koos Kreeka, Itaalia ja Rumeeniaga erandite hulka. Tavapärastes oludes olevate liikmesriikide kohta avaldab Eurostat kuulist harmoniseeritud töötuse statistikat üks kuu pärast kuu lõppu, meie kohta koos Kreeka, Itaalia ja Rumeeniaga tehakse aga erand, nii on meie andmed asendatud Eurostati andmebaasis kvartalikeskmistega. Eurostat jätkab Eesti kohta kuuliste andmete avaldamist siis, kui on oma arvutusmetoodikat täiustanud niivõrd, et see garanteerib usaldusväärsemad tulemused.
Mida see tähendab? Peale 9 kuulist töötust ei
anna ametlik töötus muud midagi, kui haigekassa kindlustuse. Selle jaoks, et ametlikus arvestuses püsida, tuleb kord kuus end möllimas käia töötukassa esinduses. Linnas elades on see suhteliselt kerge, maalt tulles aga kulukas ja sõltuvalt ühistranspordi sõidugraafikust sageli terve päevateekond. Kui inimene enam töötukassasse ei ilmu, kustutatakse ta nn sanktsiooniga nimekirjast. See tähendab, et ta pole küll leidnud tööd, kuid pole enam ka ametlikult töötu.Töötukassa andmetel kustutati 2009. aastal sanktsioonidega 26 663 töötut. Selle aasta jaanuaris 2692 inimest, veebruaris 2632 inimest ning märtsis 2820 inimest.
Nii saamegi info, et märtsis võttis end uue töötuna arvele küll 9722 inimest, kuid ametlik töötute arv kasvas vaid 99 tuhandelt veebruaris 101 tuhandele märtsis. Positiivne on see, et 3800 leidis töö, ligi tuhat kustutas end vabatahtlikult ja sajale jõudis kätte pensioniaeg. Kuid 2800 kadus niisama.
Statistikaameti juhtivstatistik Ülle Pettai on selgitanud, miks erineb statistikaameti ja Eurostati töötuse number nii suuresti töötukassa ametlikust statistikast.
Töötukassa registreeritud töötuse statistika aluseks on töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute register. Töötukassa andmed kajastavad ainult seal registreeritud töötuid. Registreeritud töötuse ja töötuse andmete peamine vahe tuleb sellest, et kõik töötud ei võta ennast Töötukassas arvele. Töötuse kiire kasvu perioodil on töötute registreerumise aktiivsus siiski järjest kasvanud. Aktiivselt registreeruvad need, kes äsja töötuks jäänud ja kel on õigus saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.
Samal ajal kui professor Marju Lauristin hoiatas, et hoogustunud on noorte väljaränne, kinnitavad ka statistikud, et töötukassa abita püüavad hakkama saada eelkõige noored (alla 25-aastased) töötud. Neist registreerub iga teine, samal ajal üle 50-aastastest töötutest võttis end arvele 78%.
Päris huvitav on ka Eurostatis toimuv. Kui möödunud aasta suvel sai Eesti tööpuudus kiirelt Euroopa Liidu kolme esimese hulka, siis nüüd on meid pandud koos Kreeka, Itaalia ja Rumeeniaga erandite hulka. Tavapärastes oludes olevate liikmesriikide kohta avaldab Eurostat kuulist harmoniseeritud töötuse statistikat üks kuu pärast kuu lõppu, meie kohta koos Kreeka, Itaalia ja Rumeeniaga tehakse aga erand, nii on meie andmed asendatud Eurostati andmebaasis kvartalikeskmistega. Eurostat jätkab Eesti kohta kuuliste andmete avaldamist siis, kui on oma arvutusmetoodikat täiustanud niivõrd, et see garanteerib usaldusväärsemad tulemused.
Sattusin eile Vikerraadios kuulama peaminister Ansipi personaaltundi, kus ta tööpuuduse numbreid nimetas tõsiteaduseks. Tõsiteadus või mitte, numbrite taga võiks siiski inimesi ka näha.
3 kommentaari:
Töötute nr on mõttetu.
Meil on töötutega pea samaväärne hulk ka ravikindlustuseta inimesi - nad ei õpi päevases vormis, nad ei tööta, nad ei saa ühtegi liiki pensioni, oletan, et enamus neist on töötud, mitte ei ela rantjee, investori või ülalpeetava elu (1/3 võib-olla, 3/3 kindlasti mitte).
Aga maksulaekumised on see, mis näitab ära, palju (ja kui paljud) meil inimesed tulu teenivad.
Kui võtta kasvõi KOV-id, siis lõviosa neist on hädas tulumaksulaekumisega, mida oli 10+% vähem kui 2009 I kvartal, see räägib palgasaajate arvu ja palgataseme kohta mõndagi.
Suuremate koondamistega peaks nüüd lõpp olema, nii et ootame II kvartali riigieelarve laekumised ära, pakun, et riik saab vähem sots maksu kui 2009 II koondamiskvartal.
Jaemüügikettide käive on teine indikaator, seda peegeldab muidugi ka käibeka ja aktsiiside laekumine, ka ses osas peaks moonutused, mida tingisid maksu/aktsiisitõusud, möödas olema.
Enivei, maksuamet võiks ju avaldada tm ja sm maksjate arvu, lõpeks on see neil ju teada, nii paljukest meil ikka e-riiki on. A sealt tuleb palju koledam pilt kui töötute arvust.
Töötute nr on mõttetu.
Meil on töötutega pea samaväärne hulk ka ravikindlustuseta inimesi - nad ei õpi päevases vormis, nad ei tööta, nad ei saa ühtegi liiki pensioni, oletan, et enamus neist on töötud, mitte ei ela rantjee, investori või ülalpeetava elu (1/3 võib-olla, 3/3 kindlasti mitte).
Aga maksulaekumised on see, mis näitab ära, palju (ja kui paljud) meil inimesed tulu teenivad.
Kui võtta kasvõi KOV-id, siis lõviosa neist on hädas tulumaksulaekumisega, mida oli 10+% vähem kui 2009 I kvartal, see räägib palgasaajate arvu ja palgataseme kohta mõndagi.
Suuremate koondamistega peaks nüüd lõpp olema, nii et ootame II kvartali riigieelarve laekumised ära, pakun, et riik saab vähem sots maksu kui 2009 II koondamiskvartal.
Jaemüügikettide käive on teine indikaator, seda peegeldab muidugi ka käibeka ja aktsiiside laekumine, ka ses osas peaks moonutused, mida tingisid maksu/aktsiisitõusud, möödas olema.
Enivei, maksuamet võiks ju avaldada tm ja sm maksjate arvu, lõpeks on see neil ju teada, nii paljukest meil ikka e-riiki on. A sealt tuleb palju koledam pilt kui töötute arvust.
Meie probleemiks on, et statistikaameti igati täpsed numbrid jõuavad kohale kolmekuulise hilinemisega, mis kiirelt muutuvas ajas jääb aeglaseks. Samas ei paneks ma registreeritud tööpuuduse kasvu vaid töötute äralangemise alla, sest langenud on ka nädalas end registreerinud uute töötute arv ning kasvanud on uute tööpakkumiste arv. Ma arvan siiski, et me näeme hetkel trendi pöördumist.
Postita kommentaar