Kärbete põlistamise eelarve

Möödunud aastal kuulsime valitsuserakondade esindajalt, et Eesti pürib kärpimise maailmameistriks.

Nüüd teatas peaminister, et tuleva aasta eelarvega püütakse Euroopa meistritiitlit eelarve puudujäägi osas. Selliseid eesmärke seades on paraku põlistatud mitmed ebaõiglased koormised kodanikele ja omavalitsustele.

Ei saa hoobelda ainult sellega, et paberil paistab riigieelarve hea välja. See hea on saavutatud viimase kolme aasta karmide maksutõusudega, püüdmatagi leevendada rekordilise tööpuuduse valu.

Tõstes kolm korda kütuseaktsiise ning kehtestades Lätist-Leedust 5 korda kõrgema elektriaktsiisi, sai riik sadu miljoneid lisatulu. Kuid see tulu tuli kodanike taskust.

Tõstes pea kaks korda ravimite ja meditsiinitehnika käibemaksu, sai riik sadu miljoneid lisatulu. Kuid see tulu tuli kodanike tervise arvelt.

Tõstes kahenädalase etteteatamisega käibemaksu 2 protsenti sai riik iga kuu sadu miljoneid lisatulu. Kuid see tulu tähendas kodanikele kallimat toidukorvi.

Pole võimalik kiidelda tasakaalus eelarvega, kui riik enda valearvestusi siludes on oma kodanike isiklikud eelarved tõsisesse puudujääki ajanud.

Peaminister reageeris minu arvamusele eelarvest valuliselt, väites et eelarve tulud tulevadki kodanike taskust. Tõsi. Maksumaksjad on kõik, ka need, kellel tööd pole. Seda peangi kõige ebaõiglasemaks, et rängalt tõstes kaudseid makse (nii käibemaks kui aktsiisid) pandakse majanduslanguse raske koorem eelkõige nende inimeste õlule, kelle sissetulek niigi vaevu toimetulekut võimaldab.

Need maksupoliitilised muudatused, mida tänane valitsus soovib põlistada on andnud riigile miljardeid kroone lisamaksutulu. See on parandanud riigieelarve tasakaalu. See on halvendanud riigis elavate inimeste toimetulekut.

Raskustes inimesed pöörduvad eelkõige oma kodukoha vallavalitsuse poole, Paraku on ka valdadel-linnadel olnud õnnetus anda sunniviisiliselt osa oma tulubaasist riigieelarve kohendamiseks.

Valitsus käitub omavalitsustega kui halvas muinasjutus, kõigepealt söödi väikse Peetrikese toidukott tühjaks ja nüüd maiustab riik üksi Suure Peetrina suurte eurorahade ja laenudega.

Ebaõiglus ei muutu õigluseks sellepärast, et ta on juba mõni aasta kestnud.
Kuid 2011. aasta eelarve püüab ebaõiglasi maksutõuse ja kärpeid siiski põlistada.