Sellel pildil rõõmustan juba ette maitseelamuse üle. Olen kätte saanud otse pannilt tulnud „kalahamburgeri“, mille põhikomponent (kes pildil varjab end häbelikult saiaviilude vahel) on värskelt püütud Liivi lahe rannakalurite poolt.Väga maitsev oli.
Kogu see pidu ja pillerkaar toimus 20. augustil Tahkuranna vallas hapukurgipäevade raames.
Veider viis taasiseseisvumispäeva tähistada? Nii pärisid minult ka kaks Hollandi rännumeest, kes sinna juhtumisi sattusid, et kas selline ongi teie traditsioon? Aga miks ka mitte? Kui jõululaual on kohustuslik verivorst ja seapraad ning jaanipäeval šašlõkk, siis 20. augustil sobib hea värske Eesti toit vabas õhus. Näiteks kalahamburger ja mustikakook.
Käisin taasiseseisvumispäeva hommikul Tori sõjameeste mälestuskirikus jumalateenistusel. Minu meelest kena komme tänada ka selle eest, et 19 aastat tagasi saime iseseisvuse taastatud veretult. Kuid kuigi kirik oli rahvast täis, olid nad enamasti vanemas keskeas ja sellest veel vanemadki. Alles Tahkuranna rahvapeol oli pilt selline nagu pidupäeval olema peab – palju lapsi ning peresid, vanaemasid ja vanaisasid ka.
Nõustun täiesti Heinz Valguga, et 20. augusti tuleks pidulikult ja rõõmsalt tähistada. Üks korralik rahvapidu, kas linnapargis või simman külaplatsil, mis kulmineerub veel ühislaulmisega, on võrratu viis rõõmustada iseseisvuse üle.
Heinz Valk:
«Inimestel peaks olema hea meel vabaduse ja oma riigi iseseisvuse pealeLaulmine on 20. augusti tähistamisesse juba sisse kodeeritud. Oli ju veretu iseseisvuse taastamine pika ettevalmistuse tulemus, mille eellukku kuuluvad kindlasti ka laulva revolutsiooni säravamad päevad.
mõeldes»
Kirjutasin tõsisemaid mõtteid taasiseseisvumisest ka Pärnu Postimehes, neid saab lugeda siit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar