Suurel suvel kipub esiuudiseks ikka ja jälle trügima ilmaennustus. Kuid suurest soojast end heidutada laskmata tehakse kabinetivaikustes ka tööd. Kaks töökat meest - rahandusminister Jürgen Ligi ja Eesti Panga president Andres Lipstok treisid valmis kirja Euroopa otsustajatele.
Kirja adressaadiks olid Eurogrupi president Jean-Claude Juncker, ECOFINi president Elena Salgado Mendez´le ning eurovolinik Olli Rehn.
Selles kirjas polnud palju uut. Valdav osa tekstist sisaldas kiitvas kõneviisis kordusi selle kohta, milliseid kärpeid on meie valitsus juba Eesti riigi eelarves läbi viinud. Aga kiri sisaldas ka lubadusi aastateks 2011 ja 2012. Kui allakirjutajad on rahandusminister ja Eesti Panga president, võisid adressaadid võtta neid lubadusi ka kui siduvaid lubadusi järgmisele Eesti Vabariigi valitsusele. Muu hulgas kinnitati selles kirjas soovi sotsiaaltoetusi muuta "vajaduspõhiseks".
Senimaani on "vajaduspõhiseks muutmine" tänase valitsuse retoorikas tähendanud seda, et abi muutub vähem kättesaadavaks. Seda on juba korduvalt nähtud, et riigieelarve kokkuhoidu tehakse just kõige väiksema sissetulekuga inimeste arvel. "Vajaduspõhiseks" muutus kõrgharidus, mille tulemusena vähendati stipendiume ja tasuta üliõpilaskohti - tagajärjeks, et ülikooli on asja jõukama pere lastel. "Vajaduspõhiseks" muudeti pensionide kojukanne, mille tulemusena paljud pensionärid maksavad oma niigi napist sissetulekust kümnist Eesti Postile.
Nii saigi täna Riigikogus Jürgen Ligile esitatud küsimused, et milliseid sotsiaaltoetusi on ta nüüd silmas pidanud. Samuti, et millises töörühmas neid vajaduspõhiseks muudetavaid sotsiaaltoetusi siis arutatakse ja millal nende plaanidega avalikkuse ette tullakse.
Lisaks lubatsid Ligi ja Lipstok oma kirjas vähendada tööjõumakse ning kanda maksukoormuse edasi kaudsetele maksudele. Kaudsed maksud - aktsiisid ja käibemaks - on viimastel aastatel pärmina paisunud. Mis siis nüüd veel plaanis on?
.JPG)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar