Mind on pannud imestama kriitikavaba vastuvõtt uudisele, et tööpuudus statistiliselt muudkui väheneb. Vaadates töötukassa kodulehel avaldatud statistilisi tabeleid saab sealt välja lugeda, et ainuüksi selle aasta esimese kümne kuuga on end uue töötuna registreerinud ligi 80 tuhat inimest. Samas on oma töötu staatuse lõpetanud alla 50 tuhande inimese seetõttu, et on leidnud uue töö. Kui töötuid tuleb rohkem juurde, kui töö leiab, kuidas siis töötus kahaneb?Üks lihtne vastus on see, et selle aasta esimese 10 kuuga on töötu staatusest sanktsioonidega kustutatud üle 35 tuhande inimese (seda on sama palju kui Viljandi ja Rakvere linnas kokku elanikke). Nemad pole leidnud tööd, aga enam ei ole neil ka ametliku töötusega kaasnevaid garantiisid. Silmas tuleb pidada seda, et töötu staatuse hoidmiseks tuleb kord kuus käia töötukassa kontoris. Need asuvad linnades. Kui Sa aga pead toime tulema vaid toimetulekutoetusega, siis on raske sellest söönukski saada, rääkimata bussipileti maksmisest, et linna sõita.
Pikaajalisele töötule annab ametlik töötu staatus haigekassa kindlustuse ja lisaks innustab siiski aktiivselt tööd otsima. Kui sa loobud juba ka kord kuus töötukassas käimisest, võib juhtuda, et lööd käega ka lootusele tööd leida. Seetõttu ongi Keskerakond seisnud selle eest, et maal elavatele töötutele see üks sõit kuus kompenseeritaks. See on väike summa riigile, aga aitab ära hoida kallima vara – töötahteliste inimeste kaotust.
Sellest, kui palju on meil tööta inimesi, keda enam töötuks ei loeta, annab just aimu ravikindlustuseta inimeste arvukus. Haigekassa andmetel oli Eestis 30. juuni 2010 seisuga 61 640 kindlustamata isikut. Ja nüüd pange tähele – lisaks tööinimestele, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja, on ravikindlustus Eestis olemas ka pensionäridel, kõigil lastel kuni 19 eluaastani või seni, kuni nad õpivad päevases õppes. Lisaks on kindlustusega kaetud ka ajateenijad, rasedad ning FIEd. Kindlustatud on ka ametlikud töötud.
Kes on siis need 61 tuhat inimest ilma kindlustuseta?
Ka paneb mind muretsema see, et tööga hõivatute (ehk maksumaksjate) arv endiselt kahaneb. Eelmise aastaga võrreldes on maksumaksjaid 3,3% vähem. Seega, kui töötute arv väheneb ja tööga hõivatute arv väheneb, siis kuhu inimesed kaovad?
Inimesed lihtsalt kaovad ja kaob ka mure, paistab olevat valitsuse strateegia. Aga olematu tööpoliitika on ülimalt lühinägelik. Sotsiaalteadlased kutsuvad töötahtelisi inimesi Eesti inimvaraks. Laristada oma tööinimestega, lastes neil heituda või lahkuda, on nagu röövkaevandamise, salaküttimise või metsavarguse soosimine. Hoolimatus teeb riigi vaesemaks ning täna tehtud vigu on järgmistel aastatel väga raske korvata.
1 kommentaar:
Töötu ei ole asotsiaal, ei ole pidalitõbine, neil ei ole märki otsa ees. Reeglina on nad vaiksed toredad inimesed, ei käi halamas, käivad viisakalt riides, aegajalt sõidab mõni isegi autoga. Ilmselt Sellepärast me neid ei märkagi. ETV-s leiab laia kajastamist Kreenholmi pankrott – 500 töötut lisaks. Oih!, no on ikka jama küll – tervelt 500 lisaks!
Eelnevalt jooksis meediast läbi igareedene Pevkuri propaganda: „Töötukassa andmetel lisandus nädalaga 1741 uut registreeritud töötut ....töötus vähenes.... kõige kõrgem on töötuse protsent endiselt Ida-Virumaal ( 16,1%), kõige madalam aga Jõgevamaal (6,3%) .” Seega 1741 lisaks – ei koti kedagi, ei võeta teemaks. Jõgevamaal on ju tegelik töötus Eesti Vabariigis suurim (Statistikaameti andmeil) ca 20%.
Okey, palju pole enam jäänud, tulemas on valimised ja siis on ka töötutel väike etteaste.
Postita kommentaar