Kaks päeva on Riigikogu istungitesaalis
arutatud järgmise aasta eelarvet. Kaks kuud on arutelusid ja vaidlusi
muudatuste üle veel ees. Paljude arvates on see aasta olulisim dokument. Riigi
eelarve annab piirid, palju ja kellelt maksu kogutakse ning mil määral on loota
riigi ülesannete täitmiseks lisavahendeid.
Aga eelarvet võib võtta ka tehnilise
tabelina, kus raamatupidamislikult aetakse tulusid ja kulusid tasakaalu ning
numbrite taga inimest ei nähta. Siiski, selline lähenemine tähendab, et riiki
ei juhi mitte riigimehed vaid raamatupidajad.
Alles siis, kui märklaud on silme ees ja
silmad on ka lahti, tekib reaalne võimalus pihta saada.
Valitsusel puudub täna selge siht, kuhu liigutakse ning kuhu üldse tahetakse jõuda. Riigikontrolör Mihkel Oviir tõdes Riigikontrolli aastaülevaates, et arengukavad ei mängi riigi juhtimisel mingisugust rolli ja riigieelarve koostatakse matemaatilise valemi abil, mille eesmärke kaaludes ning sisulisele analüüsile toetudes. See on väga karm hinnang valitsuse tööle, kuid kahjuks ma pean riigikontrolöriga nõustuma.
Valitsusel puudub täna selge siht, kuhu liigutakse ning kuhu üldse tahetakse jõuda. Riigikontrolör Mihkel Oviir tõdes Riigikontrolli aastaülevaates, et arengukavad ei mängi riigi juhtimisel mingisugust rolli ja riigieelarve koostatakse matemaatilise valemi abil, mille eesmärke kaaludes ning sisulisele analüüsile toetudes. See on väga karm hinnang valitsuse tööle, kuid kahjuks ma pean riigikontrolöriga nõustuma.
Tänasest eelarve eelnõust kajab vastu tõsiasi, et valitsusel on tähtis vaid see, kuidas numbrid Exceli tabelis välja näevad, mitte see, mida riigieelarve toob järgmisel aastal kaasa Eesti inimestele, mida ta toob kaasa meie elukallidusele ning majandusarengule.
Reformierakond sai oma mandaadi lubadusega
viia Eesti viie Euroopa rikkama riigi hulka. Sellest lubadusest on loobutud. Valitsuse
poolt koostatud 2013. aasta eelarve toob kaasa majanduskasvu pärssiva mõju, see
eelarve ei paranda majapidamiste reaalset sissetulekut, see eelarve tähendab
Eesti jäämist kiirema hinnatõusuga eurotsooni riigiks, kus inimesed on ikka
veel vaeseimad.
Keskerakond on mitmeid kordi seadnud Eestile eeskujuks Põhjamaid. Riike, kuhu meie enda inimesed kõige rohkem tööle lähevad. Mis on neis riikides, mida meil ei ole? Kui väga üldiselt kokku võtta, siis on neis riikides paremad avalikud teenused. Põhjamaades ei pea inimesed tulekahju korral lootma vabatahtlikele ega kasutama arstiabi saamiseks erakliinikuid, sest need teenused on tagatud riigi poolt. Eestis pakuvad neid teenuseid aga teatud inimesed vabast tahtest ning sisuliselt hobikorras, sest riigi poolt makstav töötasu õpetajatele, politseinikele, päästjatele, piirivalvuritele ja hooldusõdedele eeldab, et seda tööd tehakse suurest missioonitundest.
Paraku saab riik pakkuda avalikke teenuseid täpselt niipalju, kui maksutulu inimestelt kogutakse. Praegune valitsus lihtsalt eelistab teatud makse mitte koguda ning laiutada käsi, et raha ei ole. Kui teenuste kvaliteeti järjest vähendatakse, siis on meil varsti tõepoolest raskusi 7-kohalise rahvaarvu kokku saamiseks, sest inimesed lahkuvad ja iga lahkunud tööealine inimene tähendab riigi jaoks väiksemat maksulaekumist ning üha suurenevat koormust sotsiaalsüsteemile.
Arstide streik, õpetajate petmine
palgatõusuga, kodukulude kasv ja inimeste väsimus kestvatest kärbetest ning
pidevalt tõusvatest maksudest peaks lõpuks ometi andma põhjuse loobuma
dogmadest, mis meie majanduskasvu pärsivad. Koalitsioonipoliitikud kasutavad
maksupoliitika osas selektiivset kuulmist – mis meeldib, seda kuulatakse ja
kõik muud soovitused unustatakse ära. Unustatakse ära, et juba 2009. aastal
soovitas IMF suurendada Eesti üksikisiku tulumaksu süsteemi progressiivsust, väiksema
sissetulekuga inimeste maksukoormuse kergendamist on soovitanud ka Euroopa
Komisjon ja OECD. Paraku on kõik viimase aja maksutõusud pannud just suurema
koorma väiksema sissetulekuga leibkondadele.
Me teeme riigieelarvesse omapoolseid
muudatusettepanekuid. Nii selles osas kuidas saaks läbi maksude alandamise
vähendada nii elektrihinna tõusu kui soojaarveid. Kui ka selles osas kuidas
kolme aasta taguseid krokodillide komisjoni kärpeid, mida tehti eelkõige justlaste arvelt, leevendada.