Kommentaare suvisele majandusprognoosile

Rahandusministeerium avaldas täna suvise majandusprognoosi. Pärast eelmise aasta 15-protsendist majanduslangust on kasvule pööramine kahtlemata positiivne sündmus. See oli ju Euroopa mõistes väga äkiline langus ja kindlasti on teatud kergendus, et see langus on hetkeks läbi.

Kuid küsimus on nüüd ennekõike selles, millal selle kasvu tulemused jõuavad reaalselt inimesteni. Euroopa tasandil võttes on paariprotsendine kasv aastas keskpärane tulemus. Me peame arvestama, et tööpuudus on kindlasti paljudel hinge peal. Mida Eesti praegu vajab, on selline kasvutempo, mis loob uusi töökohti. Paariprotsendine kasv reeglina pole piisav selleks, et luua uusi töökohti. Järelikult ei piisa sellest, kui valitsusel on SKP kasvatamise poliitika ning eelarve tasakaalustamise poliitika. Vaja on ka tööpoliitikat ja siin on ju Tartu ülikooli teadlased teinud päris palju ettepanekuid, kuidas tööhõivet kasvatada. Nii et jah, kasvule pööramine on hea uudis, aga me vajame sellist kasvu, mis looks ka töökohti ja sinna on veel maad minna omajagu.

Prognoosile on lisatud ka ajakirjanikele pressikonverentsil esitatud slaidid.

Kohe avaslaidil teatatakse:
Majanduskasv 2% aastal 2010 ja 3,6% aastal 2011 on hea tulemus võrreldes teistega

Kes on küll need teised? Kas riigid, kelle majandus kukkus möödunud aastal kolm-neli korda vähem kui Eestil ja aastases võrdluses kasvuprotsente saada on märksa keerulisem? Kas sellisel juhul peaks meie üliränka kukkumist möödunud aastal pidama riigimehelikuks tarkuseks, et nüüd paremad välja paista?

Teine huvitav teemaarendus puudutab jätkuvat inflatsiooni. Majandusprognoosi põhijoonte all teatatakse inflatsiooniteemalises slaidis, et 2010. aasta inflatsioon on oodatust kõrgem tooraine ning ilmastiku mõjude tõttu. Alles kahekümnendas slaidis tunnistatakse, et mõju on ka kaudsete maksude tõstmisel. Jah, kui tabelites on näha, et nii jaemüük, netopalk kui eratarbimine on endiselt allpool 0-joont ehk negatiivne, siis pealkirjas teatatakse, et
Eesti tarbija usk riiki on taastunud.

Ilmselt rõõmustatakse selle üle, et käibemaksu laekub enam, kuid seda ei laeku siseturu taastumise, vaid käibemaksu 2 protsendilise tõusu tõttu.

Veel manipuleerivam on slaidi pealkiri - 5000 uut palgasaajat kvartali jooksul.

Igaühe üle neist viiest tuhandest on mul hea meel, kuid kui tegelik tööpuudus on üle saja tuhande ning ainuüksi juulis registreeris end uue töötuna 6400 inimest, siis on see number majanduskasvu tingimustes murettekitavalt väike.

Alarmkellad peaksid kõigil, kes vähegi Eesti tulevikust hoolivad, helisema panema slaid nr 19 – tööpuudus alaneb, aga soovitust aeglasemalt. Selles nenditakse, et võrreldes 2008. aastaga on 60 tuhat töökohta jäädavalt kadunud. Rängem ennustus on aga see, et möödunud, mitte enam nii hea aasta palgasaajate tasemeni küündime alles 4 aasta pärast. Mis neid möödunud aastal tööta jäänud inimesi seni ootab??

Sain aru, et pressikonverentsil teatati, et töö kaotanud inimesed on niikuinii oskuste ja hariduseta. Ma ei ole nõus. Arvestades kui hästi haritud ja kõrge tööeetikaga rahvas Eestis on, võiks tahta märksa paremaid tulemusi Euroopa tasemel. See prognoos pakub aga vaid punaseks alarmlipuks jäämist tööpuuduse küsimuses.

Hea meel vabaduse ja oma riigi iseseisvuse üle

Sellel pildil rõõmustan juba ette maitseelamuse üle. Olen kätte saanud otse pannilt tulnud „kalahamburgeri“, mille põhikomponent (kes pildil varjab end häbelikult saiaviilude vahel) on värskelt püütud Liivi lahe rannakalurite poolt.
Väga maitsev oli.

Kogu see pidu ja pillerkaar toimus 20. augustil Tahkuranna vallas hapukurgipäevade raames.
Veider viis taasiseseisvumispäeva tähistada? Nii pärisid minult ka kaks Hollandi rännumeest, kes sinna juhtumisi sattusid, et kas selline ongi teie traditsioon? Aga miks ka mitte? Kui jõululaual on kohustuslik verivorst ja seapraad ning jaanipäeval šašlõkk, siis 20. augustil sobib hea värske Eesti toit vabas õhus. Näiteks kalahamburger ja mustikakook.
Käisin taasiseseisvumispäeva hommikul Tori sõjameeste mälestuskirikus jumalateenistusel. Minu meelest kena komme tänada ka selle eest, et 19 aastat tagasi saime iseseisvuse taastatud veretult. Kuid kuigi kirik oli rahvast täis, olid nad enamasti vanemas keskeas ja sellest veel vanemadki. Alles Tahkuranna rahvapeol oli pilt selline nagu pidupäeval olema peab – palju lapsi ning peresid, vanaemasid ja vanaisasid ka.

Nõustun täiesti Heinz Valguga, et 20. augusti tuleks pidulikult ja rõõmsalt tähistada. Üks korralik rahvapidu, kas linnapargis või simman külaplatsil, mis kulmineerub veel ühislaulmisega, on võrratu viis rõõmustada iseseisvuse üle.

Heinz Valk:

«Inimestel peaks olema hea meel vabaduse ja oma riigi iseseisvuse peale
mõeldes»

Laulmine on 20. augusti tähistamisesse juba sisse kodeeritud. Oli ju veretu iseseisvuse taastamine pika ettevalmistuse tulemus, mille eellukku kuuluvad kindlasti ka laulva revolutsiooni säravamad päevad.

Kirjutasin tõsisemaid mõtteid taasiseseisvumisest ka Pärnu Postimehes, neid saab lugeda siit

Tantsuline liikumine pimeduses

terav silm seletab selles videos saja mehe tantsusamme Metsatöllu saatel.

Tõrva loits

Möödunud aasta kammerlikust järveäärsest Tõrva loitsust sai selleks aastaks rokimürinane staadionikontsert. Huvitav seegi. Ja loitsu sõnamine tulekeelte saatel oli väga mõjus! Kahjuks minu koduvideo ei anna pooltki sellest mõjususest edasi, aga pisku on meeleolust siiski lindile jäänud :)

Eelmise aasta muljed on kirjas siin.

Birgitta festivali armastuslugu

Neil päevil toimub Pirita kloostri varemetes juba kuuendat aastat Birgitta festival. Tegemist on võimsa ja mitmekesise muusikasündmusega, millele lisab oma võlu toimumispaik. Tegemist ei ole suvise ooperitelgiga, vaid kontserdid toimuvad kiviehitises, mille kõla kvaliteet on omane kirikule. Jah, nendel päevadel pole kloostrist järel varemed, vaid nende sisse on ehitatud muljetavaldav kontserdisaal, mis täiesti vääriline kultuuripealinnale.

Mul oli võimalus eile vaadata ajaloo ühte kuulsamat barokkooperit “Orpheus ja Eurydike”. See Antiik-Kreeka laulik Orpheusest ja tema pulmapäeval surnud mõrsjast Eurydikest rääkiv legend on kaunis armastuslugu, mis ooperile täiesti ebatüüpiliselt lõppeb hästi.
Peale seda kui Eurydike sureb, saab Orpheus Amorilt loa teda Hadesest tagasi tooma minna. See retk pole surelike seas just tavapärane. Ainsad surelikud, kes allilmast ka tagasi tulnud, on kõik kangelased: Herakles, Odüsseus, Aeneas, Theseus, Pirithous ja Psyche.

Lavastuse poole pealt peab ütlema, et pole just palju oopereid, kus kõige võimsamana jääb kõlama koor. Aga Pirita kloostri müürid olid just õigeks kõlakojaks, et eelmisel aastal parimaks kooriks pärjatud Voces Musicales kaiguks ja kajaks. Hümn armastusele oli imeilus.

Eesti publikul oli kindlasti põhjust uhke olla ka Amori osa laulva poiss-soprani Heldur Harry Põlda üle. Vesteldes vaheajal Brigitta festivali ellukutsuja ja vaimse isa maestro Eri Klasiga, andis ta Heldur Harry tulevikule lauljana suurt lootust. Ja mainis, et kuigi poisi unistus on dirigendiks saada, võiks sellise andega laulu juurde jääda.

Helen Lokuta ja kontratenor Mikael Bellini moodustasid ka väga kauni (nii kõlaliselt kui visuaalselt) armastajapaari. Kellele tegid taevaseid kehasid Pan-Optikumi akrobaadid.
Kõik see kokku oli vaimustav ja ülev kontsert. Küll on kahju, et sellised festivali jaoks sündinud lavastused jõuavad elusuuruses nii vähesteni. Kuid kolmel õhtul mitme kaameraga salvestatud telepilt peaks seda lumma siiski edastama. Juba pimedatel sügisõhtutel on see ehk tele-eetris.

Arvude keeles

Tööpuudus Eurostati andmetel tundub valusalt suur number - iga viies tööealine inimene Eestis on tööta. Valitsus teatab, et meil on ametliku töötu staatuse ja seeläbi ka haigekassa kindlustusega inimeste arv kahanemas. Kuid kasvamas on haigekassa kindlustuseta inimeste arv. Need on inimesed, kes pole ametlikult töötud, kuid ei tööta, ei õpi, ega ole ka pensionil. Lingile Euroopa Liidu tööpuuduse numbrid vajutades näete ise, kui mannetus seisus on Eesti oma tööpuudusega teiste EL riikide reas.

Probleemi eitades seda aga ravida ei saa. Ehk aitab Haigekassa ülestunnistus, et Eestis on üle 71 tuhande ravikindlustuseta inimese väikese sammu edasi. Kui valitsus lõpuks tunnistab diagnoosi, saab asuda ka mõistlikuma ravi määramisele. Seni on Keskerakond välja käinud küll töökohtade loomise seaduse. Samuti maksuleevendusi, millest võidaks nii tänane töötu, tema tulevane tööandja kui ka riik.

Ehk sügisel saab ka valitsus aru, et töötutoetuse maksmiseks kulutatav raha ei sobi kiitlemiseks, kuidas tööpuudust vähendada aidatakse miljarditega. Tõsi, esimesel 9 kuul on sellest tublisti abi. Kuid peale 9 kuud jääb üle vaid kohaliku omavalitsuse abist sõltuda. Ja see ei ole õige.

Maru on rüüstanud maa

Täna käis üle Tartu ja Elva kiire maru, mis murdis männilinnas mände ja ülikoolilinnas niitis vikatina Emajõe äärseid pajusid.

Tuul oli nii vali, et puhus tormituuli alahinnanud jalgratturid pikali. Kuna rannailmast sai tormiilm nii kiiresti, siis oli pahaaimamatuid suvenautlejaid tänavatel küllaga.

Paistab, et tänavu on suvi tõeline suvi kuuma päikese ja sinna juurde kuuluva äikesega. Ja kes ei mäletaks veel suurepärast talve. Vägisi meenub ühe vana ilmavaatleja ütlus, et Eestis on aasta keskmine temperatuur alati sama. Seega kui talvel on korralikud miinusilmad, peab suvel seda kompenseerima suur soe. Kui talv on aga lörtsine ja malbe, siis on ka suvi samasugune.

Hinnatõus

Hinnad tõusevad. Inimesed kiruvad kaupmehi. Kuid iga pere maksab sel aastal ligi 1500 krooni (95 EUROt) tänase valitsuse maksutõusudeks.

Statistikaamet annab teada, et kuigi majandusnäitajad on viimasel aastal olnud languses ja tööpuudus jätkuvalt hirmuäratavalt kõrge, siis hinnad sellele vaatamata tõusevad.

Olen kuulnud inimesi kirumas kaupmeeste ahnust. Et kui ostjaid on vähem, siis üritatakse nende vaeste allesjäänute arvelt siiski oma kasum kätte saada.

Kuid pange nüüd tähele. Kuiv statistika annab teada:

hinnatõusu mõjutas kõige rohkem elektri,
soojusenergia ja kütte kokku 9,2
protsendiline, mootorikütuse 14,2
protsendiline ning toidu 2,5 protsendiline
hinnatõus, mis igaüks andsid
kogumuutusest neljandiku.

Seejuures lisas elektrile, soojusenergiale ja küttele hinda "administratiivselt reguleeritav hinnatõus" ehk inimkeeli lisatud aktsiisid ja käibemaks.

Selle hinnatõusu poolt hääletasid reformistid ja isamaalased. Need samad, kes nüüd nii innukalt enda põhjustatud hinnatõusu vastu "võitlevad", olid vägagi rahul, kui sellest hinnatõusust eelarvesse 800 000 000 (jah kaheksasada miljonit krooni) planeerisid.

Arvestades, et Eestis on hinnanguliselt 567 tuhat leibkonda, siis iga iseseisvalt elav pere on sellest lisatud käibemaksust ja aktsiisist kaotamas ligikaudu poolteist tuhat krooni.

Keda ma nimetan haugi mäluga inimeseks?

Tänases Vikerraadio uudistesaates võis kuulata pikka kiitvat sõnavõttu reformist Astokilt ja veel kenitlevamat lausungit isamaaliitlaselt Laarilt monopolide seaduse kohta. Nende lõikude lõpetuseks ütles diktoritekst, et Kadri Simson nimetas antud seaduse sihtrühmaks haugi mäluga inimesi.

Mulle lihtsa raadiokuulajana jäi mulje, et keskerakondlastel polnud mingeid argumente, lihtsalt solvavad inimesi, kelle elu üks seadus muutma hakkab.

Kuid tegelikult see muidugi nii ei olnud.

Pidasin täna kaks kõne neid saab lugeda siit ja siit.

Jutt, et monopolide seadus hakkab hindu alandama, on aga tõesti lollide püüdmiseks. Sest tallinlaste vee hind tuleneb 1999. aastal isamaaliitlase Jüri Mõisa poolt sõlmitud erastamislepingust, millega tagati AS-le Tallinna Vesi 15 aasta keskmiseks kasumimarginaaliks 49%. Tõsi, hilisemal linnavalitsusel on õnnestunud hinnatõusu osas hoogu maha võtta läbi tuliste kõnelusvoorude, kuid maha müümist tühistada ilma ränki kulusid kandmata ei saa nemadki. Täna üritavad noored isamaaliitlased Reinsalu-Vaher väita, et Tallinna linn ei suuda seda lepingut ümber rääkida. Aga kas nende poolt kõigi hinnatõusude lõpetajaks nimetatud konkurentsiamet suudab seda erastamislepingut ümber rääkida? Erastamise puhul tuleb lepinguid sõlmida vastutustundlikult, mida ei tehtud. See lepingupunkt ongi selleks konksuks, miks Tallinnas kasuliku erastamistehingu teinud ettevõte seaduslikult kasumit välja võtab.

Veel hullem lugu on toasoojaga. Napp aasta tagasi hääletasid isamaaliitlased ja reformistid teise negatiivse eelarve poolt, millega tõsteti käibemaksu ja aktsiise. Selles lisaeelarve seletuskirjas on must valgelt kirjas, et aktsiisimäärade tõstmisega kavandatakse 2009. aasta eelarvepositsiooni parendust 410 miljonit krooni.

Need aktsiisitõusud hakkasid kehtima 1. juulist, pool aastat – 410 miljonit krooni.
Korrutage see number kahega ja saate teada, palju meie toasooja arvetest on kasvanud selleks, et eelarveauku lappida.

Kui valitsusliitlased tegelikult valutaksid südant inimestele valusate küttearvete pärast, ei oleks nad olukorras, kus tööpuudus on suur ning palgad langemas, nii kergele eelarve täitmise viisile läinud. Kui eesmärgiks oleks tegelikult inimeste küttearvete vähendamine, toetaksid ka valitsusliitlased Keskerakonna ettepanekut taastada toasoojale madalam käibemaksumäär.

Kuid kuna eesmärgiks on lihtsalt vehelda, siis piirdutakse seaduseelnõuga, millel on kõlav pealkiri, aga olematu sisu. Ja ma ei saa jätta kinnitamata, et ma usun siiralt sellesse, et enamus Eesti inimesi omab iseseisvat mõtlemisvõimet ning haugi mälus süüdistavad neid vaid tänase populistliku eelnõu autorid.

Euroopale antud lubadused pole mõeldud siseturul tarbimiseks.

Suurel suvel kipub esiuudiseks ikka ja jälle trügima ilmaennustus. Kuid suurest soojast end heidutada laskmata tehakse kabinetivaikustes ka tööd. Kaks töökat meest - rahandusminister Jürgen Ligi ja Eesti Panga president Andres Lipstok treisid valmis kirja Euroopa otsustajatele.

Kirja adressaadiks olid Eurogrupi president Jean-Claude Juncker, ECOFINi president Elena Salgado Mendez´le ning eurovolinik Olli Rehn.

Selles kirjas polnud palju uut. Valdav osa tekstist sisaldas kiitvas kõneviisis kordusi selle kohta, milliseid kärpeid on meie valitsus juba Eesti riigi eelarves läbi viinud. Aga kiri sisaldas ka lubadusi aastateks 2011 ja 2012. Kui allakirjutajad on rahandusminister ja Eesti Panga president, võisid adressaadid võtta neid lubadusi ka kui siduvaid lubadusi järgmisele Eesti Vabariigi valitsusele. Muu hulgas kinnitati selles kirjas soovi sotsiaaltoetusi muuta "vajaduspõhiseks".

Senimaani on "vajaduspõhiseks muutmine" tänase valitsuse retoorikas tähendanud seda, et abi muutub vähem kättesaadavaks. Seda on juba korduvalt nähtud, et riigieelarve kokkuhoidu tehakse just kõige väiksema sissetulekuga inimeste arvel. "Vajaduspõhiseks" muutus kõrgharidus, mille tulemusena vähendati stipendiume ja tasuta üliõpilaskohti - tagajärjeks, et ülikooli on asja jõukama pere lastel. "Vajaduspõhiseks" muudeti pensionide kojukanne, mille tulemusena paljud pensionärid maksavad oma niigi napist sissetulekust kümnist Eesti Postile.

Nii saigi täna Riigikogus Jürgen Ligile esitatud küsimused, et milliseid sotsiaaltoetusi on ta nüüd silmas pidanud. Samuti, et millises töörühmas neid vajaduspõhiseks muudetavaid sotsiaaltoetusi siis arutatakse ja millal nende plaanidega avalikkuse ette tullakse.

Lisaks lubatsid Ligi ja Lipstok oma kirjas vähendada tööjõumakse ning kanda maksukoormuse edasi kaudsetele maksudele. Kaudsed maksud - aktsiisid ja käibemaks - on viimastel aastatel pärmina paisunud. Mis siis nüüd veel plaanis on?

Kollased lemmikud

Hommikul ärkasin vastu akent sahistava vihma peale. Korralik seenevihm oli. Kiire kontroll RMK kodulehel näitas, et vaid Ida-Virumaa metsades on tõsine tuleoht. Seega seenemets ootas!

Selle aasta esimene seenesaak polnud üldse mitte kehva. Eriti arvestades möödunud nädalate hirmsat kuumust.

Metsas oli ka päris palju teisi seenelisi. Ilmselt on olukorras, kus tööd pole, paljudele tõsiseks abiks suvisest korilusest tulev lisateenistus.

Mina aga sõin kodus kukeseentest tehtud seenekastet värskete kartulitega ja tundsin, et just nii peabki suvi maitsema.