Kirsiõied

Internetis on sellised menukid nagu seakaamera ja kakukaamera, kus alati midagi toimub. Lahe, avad kaamerapildi oma kodusel ekraanil ja juba on tuba metsanotsude matsutamist täis.

Oleks mul viimastel päevadel selline kaamera aknalaual vaasis olevatele kirsiokstele suunatud, oleks ka pidev areng toimunud. Sest õiepungast said õied ja seda vaid tundidega. Täpselt nii nagu Nukitsamehe filmis, kus sekunditega küpsesid punapõsksed maasikad.

Õhus on kevadet ja linnud lõhuvad juba laulda!

Vabariigi aastapäevast ja Presidendi kõnest

Kuulates eile Presidenti kõnelemas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul üritusel, jäi kõrva kõne lihtsus ja lühidus.

Mõnikord ongi vaja üle korrata põhitõed, mida paljud on öelnud. Aga kui ütleb President, siis võetakse seda ka kuulda.

Minu jaoks olid sellised mõtted eelkõige tema arvamus tööpuuduse kohta. Liiga kaua on maha vaikitud sada tuhat töö kaotanud inimest. Nüüd ütles riigi esimene mees välja, et töö kaotamine pole häbiasi, mis peaks tähendama koju nukrutsema jäämist. Valdav osa inimesi ei ole täna töötud mitte selle pärast, et nad oleks teinud oma tööd halvasti. Põhjus on Eesti riigis valitsevas olukorras.

"Abi saamine pole vääritu. Mitteabistamine on vääritu."

Ma olen sama meelt kõnes kõlanud üleskutsega, et meie probleemi ei lahenda meie eest ära keegi teine ja seetõttu peavad lahendused tulema siit Eestist ja mitte aastate pärast, vaid kohe.

President ütles, et inimesed aga ei oota, vaid lahkuvad. Kas linna või välismaale. Kui ma aasta alguses Delfis sama muret väljendasin (loe siit), siis paljud kommentaatorid ilkusid, et ei need lootust kaotanud inimesed enam lahku. Mure ongi see, et lahkuvad tegusamad ja nooremad ning varsti nad enam naasmisele ei mõtlegi.

Üks asi jäi Presidendi kõnes siiski võõristavalt kõrva. Nimelt tema jutt „niikuinii“ sõnast, kui millestki negativistlikust.

President ütles:

Üle-eelmisel sajandil öeldi, et niikuinii ei saa eestlased emakeelse haridusega hakkama. Saime.Sada aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa Eesti rahvas Vabadussõja ega iseseisvusega hakkama. Saime.Kakskümmend aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa eestlased kunagi uuesti vabaks või siis vabana hakkama. Saime.Niikuinii ei pidanud me saama Euroopa Liitu, NATO-st rääkimata. Saime.Mitte midagi ei juhtu niikuinii – ei sõda, mingit mahamüümist ega muud seesugust, mida propageerib kitsas maailmapilt.

Minu jaoks ja ma usun, et kõigi jaoks, kes olid Eestis 20 aastat tagasi, on NIIKUINII hoopis Heinz Valgu poolt kuulsaks hõisatud võitlushüüd „Ükskord me võidame niikuinii!“ See on midagi üdini positiivset ja lootusrikast. Ükskord läheb paremaks niikuinii - on ka täna palju enam levinud arusaamine. Ja see ongi oma riigi seisukohalt eriti tähtis!

Pildil on torupillitüdrukud, kes lisasid eestlaslikku särtsu pidulikule aastapäeva kontserdile.

Kirsiõis

Väljas sajab laia paksu lund, aga minul hakkas toas kirsioks õitsema.

Tõeline talv on väga tore ja kui lumi esimest korda maha sadas, siis said pimedad sügisõhtud iseenesest helgeteks ja lumest valgeteks. Aga midagi pole teha, hing ihkab juba kevadet.

Kas Eestis on inimesi üle?

Selline küsimus tekkis mul vaadates reformierakondlaste reaktsioone tööd otsivatele inimestele. Täna arutab Riigikogu tööpuuduse sotsiaalset mõju.

Kui me tänase arutelu siin lõpetame, on Eestis lisandunud 250 uut töötut. Sellest ajast alates, kui me kaks päeva tagasi arutasime tööpuudust riiklikult tähtsa küsimusena, on Eesti saanud juurde 1000 uut töötut. Seda kõike võime me eeldada lisanduvate uute töötute tavapärase kasvu põhjal, sest nädalas registreerib ennast töötuks keskmiselt 2500 inimest. Veel aasta tagasi oli Eestis kõige ettevaatlikumatel hinnangutel töötuid poole vähem, kui seda täna on. Täna on meie töötuse näitajad ligi kaks korda kõrgemad kui Rumeenias ja pea kolmandik kõrgemad kui Bulgaarias või Tšehhis.

See on valus teadmine seisus, kus oleme end pidanud ikka paindlikumaks ja taibukamaks, kui Euroopa Liidu uued liikmesriigid keskmiselt. Võib-olla tõesti oleme me milleski Euroopa meistrid, nagu kaks päeva tagasi üks reformierakondlane Riigikogu saalis arvas. Kui probleemi eitamine valitsuspartei poolt on sport, siis selles võidaksime me kindlasti. Kuid nii, nagu sõltlane ei vabane oma hädadest, kui ta neid ei tunnista, venib ka Eesti toimetulek töötusega seda pikemaks, mida kauem kestab eitus. See ei ole üleskutse musta statistika aja pikendamiseks, need arvud illustreerivad vaid seda, kui pikki samme olukord täna Eesti poliitikas nõuab.

Inimene, kes püüab ära joosta rongi eest, mis liigub 100 km tunnis, väärib kaastunnet. Valitsus, kes püüab peatada paarisaja palgatoetuse ja mõnekümne ettevõtlustoetuse koha loomisega tööpuudust, mis kihutab 2500 inimest nädalas, väärib vahetust. Olukord nõuab meilt haaret ja tempot, sest sellest sõltub, kui suurel määral muutuvad töökohtade kaotused inimkaotusteks, olgu need siis inimeste väljarändamise, vaesuslõksu sattumise või pikaaegse heitumise läbi.

Minu ettepanekuid tööpuuduse leevenduste osas saab täies pikkuses lugeda siit: http://www.riigikogu.ee/?op=stenoplain&stcommand=terviktekstpaevakord&isikId=70099&paevakordId=5814&istungId=1004#syndmus491019

Öö ja päev

Täna toimub Riigikogus tööpuuduse teemaline arutelu. Edgar Savisaar Keskerakonna nimel esinedes tegi kuus ettepanekut, mis aitaks tööpuuduse ajal nii töö kaotanuid kui ka Eestit.

Esiteks riigi poolt finantseeritud sotsiaalsete töökohtade loomine. Kõige sobivam oleks nö kombineeritud lähenemine, kus sotsiaalseid töökohti loob riik ise, loovad eraettevõtted ja kolmas sektor. Majanduskasvu faasis oleksid need töökohad eelkõige pikaajalistele töötutele, kuid majanduskriisis peaks neid pakkuma kõigile, sõltumata töötuks olemise ajast.

Teiseks palgatoetuse mahu oluline suurendamine uute töökohtade loomiseks, st kogu maksutulu, mis laekub palgatoetust saanud töötaja pealt riigile, suunatakse uuesti palgatoetuse maksmiseks

Kolmandaks maksusoodustused – palju on räägitud sotsiaalmaksu ülemmäära kehtestamisest, aga on ka teisi võimalusi, näiteks Keskerakonna poolt esitatud ettepanek töötu inimese töölevõtnud ettevõtja vabastamine sotsiaalmaksu tasumisest uue töökoha pealt üheks aastaks. Lisaks pakkus Savisaar majanduskriisi perioodiks välja maksualanduse neile ettevõtetele, kelle tööjõukulud on kahe viimase aasta võrdluses kas tänu uutele töökohtade loomisele või palgatõusule oluliselt kasvanud.

Neljandaks peaks neile töötuteloe, kellele ei maksta enam töötukindlustust, andma võimaluse töötada juhutöödel ühes kuus kuni miinimumpalga ulatuses, ilma, et nad kaotaksid töötu staatuse.

Viiendaks tuleks üles ehitada Töötukassa poolt eraisikutele töötute vahendamise süsteem, et eraisikud saaksid palgata töötuid näiteks lund rookima, lehti riisuma, ukselukku parandama, muru niitma, aeda kaevama vms tegema.

Kuuendaks tuleb vaadata mõned aastad ettepoole. Selleks peaks tegema koostööd suuremate eksportööridega, et korraldada ettevõtetes töötutele väljaõpet erialadel, kus veel paar aastat tagasi oli ülisuur tööjõu nappus. Tellimuste taastudes suureneb uuesti tööjõu vajadus ning siis oleks inimesed juba ette valmistatud. Ettevõtetele kompenseeritakse kulud, mis kaasnevad nö praktikabaasi võimaldamisega.

Minu jaoks jahmatav oli peale Savisaart kõnetooli läinud Taavi Rõivase ülbus, kes väitis, et Eesti on lausa musterriik, mida võiksid kaema tulla miljonid turistid. Probleeme ta ei tunnistanud ning esitas innukalt elitaarseid tõdesid majandusõpikust, mis võivad ju töötada tavalises majandusseisus, kuid kriisis olev Eesti vajab erakorralisi lahendusi.

Rõiva ja Reformierakonna puhul jäi mulje, et nad räägivad teisest planeedist ja mitte neist inimestest, kes reaalselt töö on kaotanud. Tema oleks sõnavõtu asemel pidanud minema Lauluväljakule ja kohtuma nende päris lihast ja luust tööd vajavate inimestega.

Loo juures oleval fotol vasakul 1932. aasta suure depressiooni aegsed töötud, paremal Tallinna Postimehe vahendatud olu täna Tallinna lauluväljakul tööbörsi järjekorras olevatest töötutest. See on reaalsus, mis teeb selgeks, et Reformierakonna jutt on sulaselge populism.

Tiigriaasta horoskoop

Täna on selline läila päev, kus lapsed keskenduvad südamekestega asjadele ja nende emad loevad horoskoope. Või siis vastupidi. Igatahes nagu on selgunud, läks aasta tagasi siinse lehe püvliaasta horoskoop täitsa täppi: draakoniaastal sündinud Keit Pentust ootas oktoobris suuremat sorti pettumus, maoaasta Ivari Padar vingerdas välja tõsistest raskustest (mida muu see rahandusministri amet tema jaoks oli ja vaid vingerdamiseks saab nimetada nappide häältega Euroopa Parlamenti saamist). Põhiline aga – hobuseaastal sündinutele jätkus rohkelt armurõõmu ja viljad on sündimas käesoleval aastal. Seega, tuleb ka Tiigriaastaks ennustada rohkelt rõõmu ja veidi vähem raskusi. Või siis vastupidi.

Seega uue hooga edasi ja vaatame, mida toob Tiiger.

Horoskoop aastaks 2010

Rott (Mart Laar, Siim Kallas)

Roti jaoks on Tiigriaasta keeruline, sest teda ärritab Tiigri idealism. Rott on riskialtis ning püüab avantüüre kasutades kasvatada oma mõjuvõimu, kuid aasta lõpuks on ta väsinud ning valmis andma otsustusõiguse mõnele nooremale ning aktiivsemale pereliikmele või äris partnerile. Suuri muutusi tegema veenavad eelkõige sõbrad, kellel on sellel aastal Rotile erakordselt suur mõju.

Pühvel (Barack Obama, Sven Mikser)

Pühvlil võib ette tulla kokkupõrkeid agressiivsete konkurentidega ning aasta jooksul tuleb ületada rohkelt takistusi. Hea kogu selle mure juures on see, et Pühvlile võib rünnaku alla sattumine hoopis innustavalt mõjuda ja aidata lahendada seni lahendamatuna näivaid keerulisi küsimusi. Väike tagant utsitamine ja Põhvel saavutab tänavu veel rotiaastal veel vaid unistusena paistnud eesmärke.

Tiiger (Edgar Savisaar, Maret Maripuu, Mailis Reps, Ksenija Balta)

Tiiger on alati käivitanud muutusi ning tema jaoks tähendab uue tsükli algus seda, et laotakse alusmüür järgnevaks tosinaks aastaks. See aasta on pikemate tulevikuplaanide tegemise aasta. Tiigrit ootab edu siis, kui tegutseb laiema eesmärgi nimel ning kaitseb inimeste kollektiivseid huvisid.

Kass/Jänes (Gordon Brown, Indrek Tarand, Sarah Palin)

Kass on tiigri vaguram koopia ja Tiigriaastal peab ta vältima konflikte, sest pisike tüli kipub Tiigriaastal Kassi jaoks käituma veerema lastud lumepallina, mis kiirelt võtab laviini mõõtmed. Sur tüli aga purustab partnerlussuhteid. Seega on võtmesõnadeks rahu ja vaikus.

Draakon (Marju Lauristin, Kadri Simson, Keit Pentus ja Laine Jänes)

Draakonit ootab suur ebastabiilsus, samas toob Tiigriaasta rohkelt põnevaid kogemusi ja paljutõotavaid muutusi. Konkurents tiheneb ja Draakon võib palju aega ja vaeva kulutada oma meeskonna intriigidele. Aasta soosib rasket tööd ja otstarbekam on oma energiat kulutada vastaste vastu astumiseks. Kui Draakon keskendub koostööle ja paneb seljad kokku tugevate partneritega, siis teostatakse edukalt kõik ette võetud ülesanded.

Madu (Toomas-Hendrik Ilves, Ester Tuiksoo, Kalle Laanet, Ivari Padar)

Maol on suur oht kaotada Tiigriaasta suurtes muudatustes oma tasakaal ning külm närv. Rahmeldamine, stress ja kiired muutused ei lase Maol end mugavalt tunda, kuid kasutades kainet mõistust oskab Madu end sellest kõigest taanduda ning valmistub Kassiaasta hüppeks.


Hobune (Jaak Aaviksoo, Juhan Parts, Jüri Pihl, Jüri Ratas, Carmen Kass, Angela Merkel)

Hobune on oodanud pikalt oma ambitsioonikate plaanide teostumist ning Tiigriaastal on võimalus särada ning haarata ootamatult tekkivatest võimalustest. Aasta soosib reisimist, samas tugevdab olemasolevaid suhteid.

Kits/Lammas (Taavi Rõivas, Matti Vanhanen)

Kits on Tiigrile saakloomaks ja seetõttu tuleb olla alalhoidlik. Kitsekese murekoormat aitavad leevendada toetavad koduseinad. Kuid kohanemine Tiigriaasta muutustega on siiski raske. Meeleolu teeb mõruks kohustuste suurenemine ja sissetuleku vähenemine. Aasta lõppedes on helgemaid meeleolusid vaid siis, kui on aidatud veel suuremaid abivajajaid, heategevus toob tagasi kogu sinna pandud energia ja enamgi.

Ahv (Andrus Ansip, Ene Ergma, Olga Sõtnik, José Manuel Barroso, Mari Kiviniemi)

Ahvi võivad Tiigriaastal üllatada ootamatud takistused. Konfliktidest oleks mõistlik hoiduda, edu võtmeks on endast targemate nõuannete kuulamine. Peab ootama ebasoodsa aja möödumist ning üle olema soovist lükata oma kohustused teiste inimeste õlule. Tiigriaasta möödub Ahvile edukalt, kui ta jääb vaatleja positsioonile.

Kukk (Liis Tappo-Treial)

Kukk on ambitsioonikas, kuid Tiigriaastal pole otstarbekas algatada olulisi muudatusi. Edu tuleb vaid tõsise töö ja suurte pingutuste tulemusena. Raske aasta.

Koer (Enn Eesmaa, Erki Nool)

Koer kuulub oma horoskoobi järgi Tiigriga ühte meeskonda, see aasta on oluline koostöö aeg. Koostöö tähendab ka teatud ohverdusi nii äri- kui ka isiklikus elus, kuid kompromissides on selle aasta võti, mida kroonib edu kõigis eluvaldkondades.

Siga (Hillary Clinton, Siiri Oviir, Priit Toobal)

Siga peab Tiigriaastal hoiduma kergemeelsusest ja hoolimatusest. Kui headel aastatel võis oma tegemisi planeerida kui põhust majaehitust, siis nüüd tuleb iga ettevõetud algatust asuda laduma kui maakivist müüri. Tiigriaasta võib mitmel korral Seale tuua kibeda tunde, et tuleb loovutada enamat kui tahaks.

Laine Jänese personaalminutid Kultuurikajas

Laupäevase hommikukohvi taustaks kuuldud Vikerraadio Kultuurikaja jahmatas mind ja siis pani muigama. Et te saaksite aru, millest jutt, peate seda saadet järelkuulama alates 36ndast minutist (seda saab teha vajutades seda linki).

Mis mind siis hämmastas? Aga see, te kultuuriminister Laine Jänes luges ilmekalt oma nädalakava ette. See kestis 9 minutit ja lõppes järeldusega, et ministri juhet ikka naljalt niisama kokku ei aja.

Ja siis täna on see sama kriitikavaba kultuurisaate eetriaja kasutaja esinenud Valitsuse pressikonverentsil, kus teatas, et rahvusringhäälingu tasakaal on igati korras või lausa Keskerakonna kasuks kaldu.

Täpsemalt teatas Reformierakondlasest kultuuriminister, et on tehtud arvutusi selle kohta, kui palju erinevate erakondade esinejaid on personaalselt sõna saanud ja Keskerakond on saanud kõige rohkem sõna.

Heaks näiteks tõi ta „Reporteritunni" Vikerraadios või "Foorumi" ETV-s kuhu alati kutsutakse erinevate arvamuste esindajad. Foorumi osas on tõsi see, et kui saates on poliitikud, siis enamasti on esindatud tasemel kaks-kaks nii koalitsioon kui opositsioon.

Vikerraadio kasutab veidi keerulisemat skeemi. Kui ennemuiste oli tõesti kord kuus reedeti peaministri jututund Vikerraadios ja sellele vastukaaluks siis kord ka kõigi opositsioonierakondade esindajate jututund nädal hiljem. Siis nüüd on märkamatult sisse hiilinud iganädalane tunnike mõne ministriga. Sel kolmepäeval vestles tunni jooksul Urmas Paet, möödunul Laine Jänes.

Loomulikult peab riigiraadio rahvale teada andma, milliste uute seadusalgatustega ministrid välja on tulnud ja uudised valitsuse istungite järgsest pressikonverentsist selleks ongi mõeldud. Mõistan. Aga möödunud nädala näitel on ka istungeid, kus ministritel midagi öelda ei olegi. Kui möödunud nädalal ei räägitud pressikonverentsil midagi sisulist, siis sai uudiseks Keskerakonna valimatu tõrvamine. Alustas Lukas, jätkas Ansip ja takka kiitis Paet. Mida aga selle põhjendamatu kriitika peale ei antud, oli rünnatava esindajale uudisnupu lõpetuseks lausejagu vastust. Kuigi see vastus oli olemas.

Seda uuringut ETV ja Vikerraadio kohta aga tahaks Jänese käest saada küll. Rahvusringhäälingu inimesed, kellega rääkisin, sellise tulemusega analüüsist küll midagi ei teadnud.

Pildikesi Kosovost

Kaks aastat tagasi, päeval mil Kosovo end iseseisvaks kuulutas, olin mina naaberriigis Makedoonias. Mäletan seal tänaval tähistavaid inimesi ja autosid, kust rippusid välja noorukid lehvitamas USA ja Albaania lippe. Makedoonlased olid aga pigem ettevaatlikud, sest ka nende riigis on albaania vähemus kiirelt kasvamas enamuseks ning suure Albaania riigi sünd kerkib ikka ja jälle kõneaineks.

Selle aasta alguses viibisin esimest korda Kosovos. Pilt oli palju euroopalikum kui Albaanias. Oma osa mängib kindlalt suur rahvusvaheline kohalolek ja seetõttu on Kosovos inimeste keeleoskus märksa parem kui Albaanias, kus valdav enamus räägib vaid keelt, millel ühegi teise maailmas levinud keelega sugulust pole.


Foto 17. veebruaril 2008 Skopjes

Eesti kaitseväelased on Kosovos olnud alates 1999. aastast (KFORi rahutagamisjõud sisenesid Kosovosse 12. juunil 1999. a. kohe peale sõjategevuse lõppu). Viimastel aastatel on Eestist olnud kaitseväe baasil moodustatud rühm ja täna Kosovos viibiv luurerühm Estrif-6 viib nädala pärast läbi piduliku lipu langetamise tseremoonia Mitrovica baasis ning jääb seega viimaseks. Eesti lõpetab sõjalise missiooni Kosovos. Alles jääb tsiviilmissioon, eeskätt Euroopa Liidu Eulex missioonis töötavad eestlased.

Omamoodi üllatavad on objektid, mis Kosovos suurima kaitse alla on arvatud. Nendeks on kloostrid. Eestlastel on küll kõigil südames film "Viimne reliikvia", kuid ilmselt ei kujuta keegi ette olukorda, kus me tänapäeval teises usus olevat kloostrit rüüstama ja põletama läheksime.


Eesti poiste valve all on nunnaklooster. Selle juures käies sai näha vikerkaare algust, mis kerkis kaevumajast ja selles leiduvat vett juues lubati, et elu saab aasta võrra pikem.
















Serblaste jaoks asuvad Kosovos ühed olulisemad religioonikeskused ja nii sattusime ka peale kloostris toimunud õigeusu ristimissteremooniale.

Omaette seltskonna moodustavad Kosovo vabastusarmeelased, kes ka pealinna tänavatel marssimas käivad ning üle riigi rohkelt UCK-le (vabastusarmeele ja selle liidrile) püstitatud kaheldava kunstiväärtusega monumendid.

Kosovo parlamendi spiiker Jakup Krasniqi oli omal ajal UCK kõneisik ja kinkis kohtumise lõpetuseks mulle enda kirjutatud Kosovo ajaloo raamatu.

Üldmulje Kosovost oli ootamatult positiivne. Kes õhusaastet ja pidevat suitsuvingu söögikohtades ei pelga, kes armastab head kohvi ning liharoogasid ning mägesid ja ajalugu, need võiks Kosovo oma Balkani reisi plaanidesse võtta küll. Paraku toob Kosovo tunnustamise problemaatika kaasa ka selle, et Serbia suund on tupiktee. Mul oli võimalik ka piirialadel ringi liikuda ja iga küla puhul oma kuuluvuse kuulutamine lipuga andis tunda küll, et külmutatud konflikt elab külaelanikes edasi. Siiski on saavutatud selline tasakaal, et Eesti võib oma poisid koju tagasi kutsuda.

Minu jaoks tegid kogu reisi siiski eriti meeldejäävaks Kosovos elavad ja töötavad eestlased. Nii Pristinas kui Mitrovicas kogesin sooja vastuvõttu ja tänu "kohalikele" käisin paikades, mida niisama üles ei leiaks. Tänud!

Ma kirjutasin oma esmamuljetest ka Kosovo elust täpsemalt pajatavas blogis: http://kristiinablogi.blogspot.com/2009/12/100-postitus-kulalispostitus-kadrilt.html